Posts Tagged With: vihmamets

Jõulud 2016

Kuigi suur söögikooma on võimust võtnud, siis leidsin, et võiks ju tulla enne minekut veel blogima ning teha kiiresti pisikese ülevaate meie jõulupühadest. 🙂

20161224_161704

Jätka lugemist

Categories: Austraalia, Daintree, Queensland | Sildid: , , , , | Lisa kommentaar

Vihmametsa aeg hakkab lõpule jõudma

Kui ma eile õhtul magama läksin, siis poleks ma veel ette osanud kujutada, et just täna me oma praeguses töökohas lahkumisavalduse sisse anname…

Jätka lugemist

Categories: Austraalia, Daintree, Queensland | Sildid: , , , | 3 kommentaari

Kui kaasuar ründab! + VIDEO

Viimased paar nädalat on üsna kiirelt möödunud, kuigi mõni päev venib vahepeal küll nagu tatt ja on tunne nagu hakkaks vaikselt hulluma. 😀 Tööl on vaikne, pusin praegu rohkem paberimajanduse kallal, kuid üleüldiselt on vaba aega hakanud palju rohkem üle jääma, et ei teagi mis sellega kohe peale hakata. 🙂 Ilm on endiselt “liiga” kuiv ja ilus, aga mina ei kurda kohe üldse. 😛

Jätka lugemist

Categories: Austraalia, Daintree, Port Douglas, Queensland | Sildid: , , , , , , , , , | 2 kommentaari

Bussi uuendustest, intervjuu Boost Yourself’i blogis + VIDEO

Saigi eelmises postituses ära sõnutud selle ilma – viimased kaks päeva on täitsa arvestatavalt sadanud. Õnneks on maapind veel ikka nii kuiv, et suuri lompe pole kusagile tekkinud, kõik imbub kohe maasse. Seega ei kurda ausalt öeldes, täitsa mõnus on katusele langeva paduka saatel magada. 🙂 Päeval piilub päikest ka ning ei ole arulagedalt kuum enam. Möödunud nädalal käisime paar korda Mossmanis ja Port Douglases nii enda kui ka tööasju ajamas ning Isaacit poest oodates tegin paar klõpsu Wilsonist, kuna avastasin, et polegi teile tema viimaseid uuendusi näidanud.

Jätka lugemist

Categories: Austraalia, Daintree, Mossman, Port Douglas, Queensland | Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , | 3 kommentaari

Kui ärkad 6 minutit enne tööpäeva algust

Kell heliseb 7.10. Uni on magus ja lükkan äratust veel 5 minutit edasi. Teen silmad lahti ja tunnen kohe, et midagi on valesti – tukkusin kindlalt kauem, kui 5 minutit. Kell on 7.54. Hommikusöök algab kell 8.00.

Jätka lugemist

Categories: Daintree, Queensland | Sildid: , , , , , , | 4 kommentaari

Veel vihmametsast

Oma eelmist postitust lugedes mõistsin, et mul ei õnnestunud tegelikult ikka üldse selle koha olemust siin teile korralikult edasi anda. Proovin seega täpsustada. 🙂

Kliimaks on meil siin wet tropics ehk märg troopika, mis kujutab endast seda, et kui end vähegi liigutad, voolab higi ojadena üle kere alla. Kes näiteks Indoneesias käinud on, siis teab, millega tegu. Meie suundume praegu talvesse ehk kuiva aastaaega, mil vihma nii tihti ei saja – hetkel on tavaline see, et sajab igal ööl, aga päeval selgineb ära. Eile öösel üle paari nädala ei sadanud ja täna oli eriti mõnus päev kohe. 🙂 Märjal aastaajal sajab palju ja vihm on nii kõva ja vali, et telekat ei kuule isegi kõige valjema seadistuse peal.

Kuna õhk on koguaeg nii niiske, siis on kiire tekkima hallitus. Ja kui arvate, et hallitus saia peal, mis on nädal aega kapis seisnud on halb, siis arvake uuesti. Siin aevastad ja 5 minuti pärast on see õhus hallituseks muutunud. 😀 Okei, tegelikult nii hull asi ka pole, aga saate aru küll. 🙂 Kõikvõimalik toit tuleb hoida külmkapis, et hallitust ennetada. Kui paberid-raamatud välja jätta, on need poole päevaga pehmed ja paari päevaga lõhnavad hallituse järgi. Sellepärast me midagi väga restorani ega vastuvõttu ei jäta, kuna restoran on kõik avatud. Majakesed on kõik puidust ja need valged ringid seintel ei ole mitte disain, vaid… hallitus. Nii tihti kui võimalik, tuleb seinu survepesuriga pesta ja seejärel kemikaale peale pritsida. Korra kuus leiame selleks aega, kui hästi läheb, tegelikkuses tuleks seda igal nädalal teha. Tubades sees puhastan puitpindu samuti spetsiaalse hallitusvastase spreiga igapäevaselt. Lisaks puidule hallitab ka metall, mis tuli mulle täitsa üllatusena. Meie kuur ja garaaž on lihtsalt rohelised, kuna neid pole vist keegi kunagi millegagi pritsinud. Eile grilli puhastama minnes kukkus see peaaegu rooste all kokku, mis on samuti siin kiire tekkima. Wilsoni sees on meil niiskust koguv anum, et see nii kiirelt hukka ei läheks ja linade ruumis on elektriline niiskusekoguja, mida kolm korda päevas tühjendada tuleb.

Teine põhjus, miks toit kõik külmkapis peab olema, on sipelgad. Neid on siin mitmeid liike, aga põhilised tavalised mustad väikesed sipelgad tekivad umbes paari tunniga, kui midagigi söödavat välja jätta. Nii on köögis kõik noad-kahvlid-lusikav plastkarpides, tee-kohv-suhkur külmkapis, sest isegi plastkarpi suudavad nad tee leida ja olen mitmeid hommikuhelveste ja suhkrutopse pidanud ära viskama. Lisaks tekivad sipelgad siis kui oksad maju või kõnniteesid puudutavad. Siis leiavad tee rohelised puusipelgad, kes on suured ja hammustavad valusasti. Nende taguotsa soovitatakse aga keelega limpsida, kuna see maitseb sitruseliselt. 😀 Selle tõttu tuleb aga pidevalt silma peal hoida, et ükski oks millegi vastas ei oleks, mis tähendab macheetega põõsas möllamist tavaliselt Isaaci jaoks. Meie siia saabudes oli olukord nii halb, et tuli ka mootorsaagi kasutada ja puid langetada.

Rohelised puusipelgad teevad oma pesa lehtede sisse

Rohelised puusipelgad teevad oma pesa lehtede sisse

Meie parkimisplatsilt läheb loodusrada väikese oja äärde. Kui seal palju inimesi ei kõnni ja seda ei hoolda, siis umbes kahe nädalaga kasvab see kinni. Nii kiiresti kasvab vihmamets. Kõik taimed võitlevad üksteisega, et kiiremini tippu jõuda ja kõige rohkem päikesevalgust saada. Selle tõttu tuleb hoolikas olla ka hoonetega – sipelgad on üks mure, vanad surnud puud on juba veidi suurem mure. Nii käis meil eile puudelangetaja, kes võttis maha näiteks 50 meetri kõrguse puu, mis oli juba üsna ohtlikuks muutumas ja oleks täpselt meie maja peale kukkunud.

Ahjaa, toit tuleb korralikult peitu panna ka näriliste eest. Põhilisteks on melomy-d ehk hiirest natuke suurem isend, kes on nii targad, et lõksu pealt söövad toidu lihtsalt niisama ära. Lisaks meeldib neile seepi nosida minu koristuskäru pealt ja hammustada väikestesse piimapakkidesse auke, mis minibaari mõeldud. Rotid on samuti põlised vihmametsa asukad ja pole probleemiks isegi metallist läbi närida. Nii oleme mitmeid kordi pidanud juba veetorusid lappima, mis on lihtsalt läbi näritud ja seda avastad muidugi siis, kui kraanist enam vett ei tule. Õhtuti külastab meid sõber bandicoot, kes on rotist suurem ja näeb välja suurem, paksem ja nunnum  ning omab pikka pikka nina. Nad on peaaegu pimedad ja üsna armsad tegelased, kes loodetavasti mu seepi sööma ronima ei ulatu.

Kui nüüd jäi mulje, et on ikka jube koht, kus elada, siis nii pole kohe üldse! Lihtsalt võtab aega, et ümber harjuda igapäeva toimetustega. Mustad nõud tuleb alati ära pesta, toit peab külmkappi tagasi minema jne jne jne… Kui korra unustad, siis järgmine kord ilmselt enam mitte. 😀 Naersime, et manageri ametist on asi kaugel, pigem oleme koristajad. 😀 Aga ega vist kusagil mujal ei vaja Sinu ümbrus sellist hoolt ja koristust igapäevaselt, kui siin. Näiteks unustasin restoranis nahkdiivanit hallitusvastase spreiga paaril päeval pühkida ja juba olid valged rõngad igal pool. Aga selle kõige kõrvalt on meie ümber ka nii palju ilu ja huvitavat! Õhtuti vaatame, kuidas gekod akna taga koiliblikaid püüavad (või Sulle lae alt pähe kakivad :D); päeval külastavad meid cassowaryd; igasugu imelikke putukaid, mis näevad välja nagu puuoksad ja lehed leiab üsna tihti ja nimekiri on lihtsalt lõputu! Tulge külla! 🙂

Categories: Daintree, Queensland | Sildid: | 5 kommentaari

Elu vihmametsas

Mis elu me siin keset dzunglit siis elame?

No alustuseks peab ära mainima, et mitte nii tiheda postitamise taga ei ole mitte laiskus, vaid piiratud Internet. Nimelt levib see meile siia satelliidi abiga ja selliseid teenusepakkujaid pole just mitte palju ning imelikul kombel on neti kiirus okei vahemikus 23.00 – 13.00 ning üliaeglane vahemikus 13.00 – 23.00. Muidugi jääb põhiline tööaeg just sinna hommikusse vahemikku ja kui oleks aega mõnusalt blogida, siis pole jälle netti – nokk kinni, saba lahti. 🙂

Kui nüüd töö juurde asuda, siis peale esimest kuud saab juba väiksemaid järeldusi ja kokkuvõtteid teha. Jõudsime siia 2.mai hommikul ja nädal hiljem majandasime juba omaette. Eelmine manageride paar leidis 24/7 üksteisega koos töötamist veidi paljuks ja nüüd on ka näha, et ilmselt oli see koht neile ülejõu käiv ja pigem meeldis neile konditsioneeriga tuppa peitu pugeda. Meid õpetasid nad kiiruga nii kuidas oskasid ja läinud nad olidki. Aga see selleks, nüüd on meil omajagu vigade parandust ja koristamist teha, seega igav meil ei hakka.

Daintree Wilderness Lodge asub 14 km Daintree jõest põhjapoole maailma kultuuripärandis asuvas Daintree vihmametsa ja rahvuspargi territooriumil. Tegu on ühega vähestest vihmametsa aladest Austraalias. Meist pool tundi põhjapoole lõpeb tee ära ja edasi on võimalik liigelda vaid maasturiga. Seega oleme üsna maailmast eraldatud – praam on avatud hommikul kella kuuest südaööni ja üks ots maksab $13.50(meie saime lõpuks oma aastased passid, kuna peame tihti jõge ületama, et lähimas linnakeses Mossmanis erinevaid asju ajamas ja ostmas käia). Siinsel alal asuvad enamasti erinevad majutuskohad ja restoranid, paar poekest ja üks tankla ning erinevad atraktsioonid – snorgeldamine, ratsutamine, erinevad jalutusrajad jms. Umbes 10 aastat tagasi oli see üks väga populaarne turistide sihtkoht, kuid praegu on näha, kuidas see koht on miskipärast turiste kaotamas. Omalt poolt ei aita kaasa ka kohalik valitsus, kes pigem propageerivad ööbimist ümberkaudsetes linnades tehes siia vaid päevaekskursioone.

Me asume Mossmani ja Wujal Wujal vahel

Me asume Mossmani ja Wujal Wujal vahel

Olles jõe ületanud avaneb täiesti imeline ja uus maailm, kus tee lookleb läbi vihmametsa, puud varjavad enamikes kohtades päikese, kiiverkaasuaride (ingl. k. cassowary) märgid ja lamavad politseinikud muudavad liikumiskiiruseks keskmiselt 60 km/h – sõidad ja vaatad ringi ning kujutad ette, kuidas Tarzan järgmise vääni küljes kiikudes üle tee lendleb. 😀 Tunnike sõitu ja tee saab otsa ning kui sealt maasturiga edasi sõita, saab ka vihmamets umbes teise tunni pärast otsa.

Meie töökoht (edaspidi lodge) on ehitatud kusagil 90ndate keskpaigas ja praeguse omaniku käes olnud viimased 11 aastat. Omanik on tore naine, kes elab ise Sydney lähedal. Ta on vahel ise ka siin kohapeal asju juhtimas käinud, aga enamuse ajast on siin olnud erinevad managerid. Kokku on siin 7 majakest, kus inimesed $350 eest ööbida saavad. Hinna muudab selliseks fakt, et me toodame kahe generaatori ja 12 patareiga oma elektrit (siinpool jõge tuleb kõigil leida alternatiivne elektriallikas), meil on oma bio-kanalisatsioonisüsteem ja me pumpame ise allikavett.

Lisaks turistidele jagame oma eluaset kiiverkasuaaride ehk cassowary lindudega, kes on tuntud oma agressiivsuse poolest, aga selle väite võin juba praegu ümber lükata. Tegu on metsiku isendiga, keda ei tasu, nagu teisigi metsloomi, torkima minna. Kuna aga kogu lodge on tõstetud maapinnast kõrgemale, siis loob see ideaalse keskkonna nende ägedate lindude jälgimiseks. 🙂 Natuke rohkem infot nende kohta leiab siit. Paljud meie külastajad sõidavad siia just selleks, et neid linde oma silmaga näha. Lisaks on siin maod, ämblikud, konnad, erinevad kukkurloomad ja närilised, linnud, putukad jne. Näha on palju!

Mida me siis täpsemalt teeme? Kogu koht on minu ja Isaaci majandada. Abiks on meil vabatahtlikud seljakotirändurid, kes tavaliselt iga kuu tagant vahetuvad. 4 tunni töö eest päevas saavad nad tasuta majutuse ja toidu. Tavaline päev näeb välja umbes selline:

  • 7.30 ettevalmistus hommikusöögiks
  • 8-9.00 hommikusöök külalistele – mina teenindan kliente ja aitan osade toitude valmistamisega (müslid, crossaintid, tee, kohv, mahlad), Isaac kokkab kuumi toite (omletid, munapudrud, pošeeritud munad jms)
  • 9-10.00 enda hommikusöök, koristus restoranis-köögis ja vastuvõtu ümbruses
  • 10.00 check out´id
  • 10 ja 14.00 vahel on koristusaeg, mil tuleb majakesed uuteks külalisteks valmis seada. Samal ajal on võimalus teha erinevaid remonditöid, kuna külalised on väljas või pole veel kohale jõudnud. Vahele sööme seal kusagil ka lõunat. Kui on vaiksem, siis proovin sel ajal ka paberimajanduse ja arvutitööga ühele poole saada, kuna peale 13.00 on nett jube aeglane.
  • 14.00 check in´de algusaeg ja vaikne aeg, mil suuremaid ja lärmakamaid töid enam teha ei saa. Tihti võtame siis natukeseks aja maha ja teeme omi asju.
  • 16.00-ks on selge kes ja kui mitmed külalised meie restoranis õhtustavad. Nad tellivad oma toidud enne kella nelja kindlaks kellaajaks 18 ja 20.00 vahel ja siis algab Isaaci ettevalmistus õhtusöögiks. Mina tavaliselt üritan näiteks kontorit koristada vms.
  • Umbes 17.30 ajal sean ma restorani ette ja olenevalt külaliste arvust saame 19.00-21.00 vahel õhtule.

Vabatahtlikud aitavad meid tavaliselt köögi koristusega, tubade koristuse ja lihtsamate ülesannetega, mille jaoks füüsiliselt alati aega ei jää.

Aga hetkel töö kutsub, seega jagan pildimaterjali ja naljakamaid seiku järgmisel korral! 🙂

Categories: Austraalia | Sildid: , , | Lisa kommentaar

Blog at WordPress.com.