Posts Tagged With: tasmaania

Tere 2015!

Ma ei ole teid 2ra unustanud, lihtsalt elu on vahele tulnud. 🙂 Tegelikult on mul isegi aastavahetuse postitus mustandites juba valmis kirjutatud, aga see vajab veel viimast lihvi. Seniks aga teile vaatamiseks videoklipp meie pyhade eelsest ringreisist. 2rge unustage HD nupule vajutada! 😉

P.S. Vabandan t2pit2htede puudumise p2rast. Kas eelistate numbreid nende asemel voi lihtsalt ilma t2ppideta t2hti?

Categories: Tasmaania | Sildid: , | Lisa kommentaar

Tasmaania roadtrip, 2.osa

Esmaspäeva, 22.detsembri, hommikul asusime eriti puhanutena 🙂 Montagu karavanpargist teele ja meie esimeseks peatuseks oli Arthur River. Tegu on väikese kalurikülaga, mida läbib Arthur’i nimeline jõgi ja kus asub ka Tasmaania kõige läänepoolsem punkt ehk “Maailma Äär”.

Muide, mul pole ühtegi fotot järgmistest päevadest, mistõttu pean kasutama Google’i abi. GoPro-ga tegin videosid küll, aga need vajavad kokku monteerimist.

Arthur River’ist oli meie plaan sõita mööda rannikut alla linnakesse nimega Strahan, mille kohta olime palju head kuulnud. Kuna Google Maps suunas meid ikka kangekaelselt tagasi sisemaale maanteele, siis pidasime targemaks kohalikust poest teejuhiseid küsida. Nii saime teada, et päris mööda rannikut alla sõita võimalik pole, küll aga saab minna mööda Western Explorer Road’i, mis tähendas pea 2 tundi kruusateed. Tagasi minna polnud soovi, seega otsustasime kruusatee kasuks.

Olime natuke küll algul murelikud, et kas meie rendiauto vastu peab, aga samas mingeid piiranguid sõidukitele polnud. Saime kiirelt aru, et olime teinud õige otsuse, kuna tegu on väga erakordse kogemusega – sõita keset eikusagit. Kogu tee vältel nägime 2 autot ja 1 vaprat jalakäijat. 😀 Tee oli kohati ikka väga kitsas ja kulges läbi orgude ja mägede, vihmametsade ja tühjade väljade – saime aru, miks seda nimetatakse metsikuks Tasmaaniaks ja kui kusagil veel peaks Tasmaania tiigreid kohtama, siis just seal. 😉

Kruusatee saab otsa Corinna nimelises kohas, kus asub vana ajalooline külake ja pubi. Tee saab sõna otseses mõttes otsa, kuna vastu tuleb jõgi, kus silda pole. Jõe ületamiseks tuleb maksta $20 ja pubi töötajad viivad auto lodjaga üle. Teisel kaldal on võimalik vaatama minna vanu haudu, mida me ka tegime.

IMG_4431

Strahan’isse jõudes hakkas veidi tibutama ja kuna oli ka lõunaaeg, otsustasime kohalikku pubisse sisse astuda ja nõu pidada, et mis teeme. Linn ise oli tõesti väga ilus, kuid kuna vihma hakkas aina rohkem kallama, otsustasime edasi lõuna poole sõita lootuses paremat ilma leida. Mis Sa sellise ilmaga ikka telkima hakkad, kui väljas nagunii midagi teha ei saa…

f3f135_strahan_credit_owen_hughes

Strahan

 

Olime paljudelt tuttavatel kuulnud, et Lääne-Tasmaania on väljasurnud ja seal elavad ainult maakad ja linnad on täielikud ghost town’id ehk kummituslinnad. Peab nentima, et nii tõesti on – suurema osa moodustavad rahvuspargid, kus inimesi ei ela ja teel asuvad üksikud linnakesed on tõesti üsna inimtühjad, kuna kaevandused enam ei tööta ja millegi muuga väga elatist teenida ei saa – isegi näiteks bensiinijaamad on automaatsed.

Strahan’ist lõuna poole otse liikuda ei saanud, vaid tuli sõita üle Tasmaania keskosa Hobart’i poole. Põhjuseks jällegi lõunas asuv suur rahvuspargi ala. Kilomeetreid palju ei paistnud aga sõiduajaks öeldi nii 4 tundi. Saime üsna kiirelt aru, miks see nii kaua võtab, kuna tee lookleb mööda mägesid ja on väga käänuline. Aga täiega seda väärt! Me kahjuks saime terve tee vihma, aga siiski. Peatusime ühel vaateplatvormil, kus sai näha vana vasekaevandust ja ka Nelson’i koskede juures.

nelson-falls-tasmania1-587x390

Nelson Falls

queenstown-02

Vasekaevandus

 

Õhtul kella seitsmeks jõudsime Hobart’isse, kust haarasime kiirelt õhtusöögi ja suundusime edasi oma sihtkoha – Cockle Creek poole. Tegu on Tasmaania kõige lõunapoolsema kohaga, kuhu autoga võimalik minna. Tee sinna oli täiega mõnus kulgedes läbi väikeste armsate kuurortlinnade, aga kuna meil oli päris kiire, et enne pimedat kohale jõuda, siis neid väga nautida ei saanud. (Siin läheb hetkel õnneks pimedaks kuskil 21:30 ajal, mitte nagu Lääne-Austraalias plaksust kell kuus õhtul.) Viimased 25km teest oli kohutavalt auklik kruusatee, kus arvasin küll, et meie auto annab otsad. Aga ei, kohale me jõudsime! 😀

Koht oli tõesti imeline, sulaselge veega väikesed laguunid ja valge liivaga rannad, mille ääres pehme sambla ja rohelise rohuga mõnusalt varjatud telkimisplatsid, kus vallabid rahulikult peesitasid. 🙂 Inimesi oli igal pool, aga meil õnnestus endale oma nurgake ikkagi leida. Saime oma swag’i enne pimedat üles ja isegi lõkke hakkama pandud, kui pidime nentima kurba tõsiasja, et vihm oli meile järgi jõudnud. Ei lasknud sellest ennast häirida, kuna tegu polnud just paduvihmaga ja soojendasime end lõkke ääres. Lõpuks keerasime kerra ära, lootes, et hommikus on vihm üle läinud ja saame seda imelist kohta täiel rinnal nautida.

Kahjuks polnud ilm meie poolt ja ärkasin juba poole öö pealt, kuna swag’i seinad olid hakanud vihma läbi laskma ja oli üsna ebamugav olla. Kuidagi sai ikka hommikuni vastu peetud ning olime üsna nõutud, et mis edasi. Korraks isegi tundus, et ilm võib ära selgineda, mistõttu avastasime veidi ümbrust. Leidsime vanad hauaplatsid, mida uudistamas käisime ning proovisime veidi kala püüda. Lõunaks oli aga selge, et nii edasi ei saa, kuna tuul tõusis aina rohkem ja seenevihm oli muutunud päris tugevaks vihmaks. Pettunult pakkisime oma kraami kokku ja nentisime fakti, et ilma vastu ei saa. Suundusime veel üle silla rahvuspargi alale, kus sai näha vaalaskulptuuri ja seal olles olime lähemal Antarktikale, kui Cairn’si linnale Austraalia põhjaosas.

IMG_4623

Tagasiteel peatusime erinevates kohtades, kus inimesed müüsid oma saadusi – erinevaid puuvilju ja marju. Enamik kohtadest olid annetuspõhised ja toimisid aususe põhimõttel – nii tore idee! Nii soetasime 2kg värskeid õunu, lisaks paar kilo kirsse, veidi mustikaid ja kilo vaarikaid. Ühes müügipunktidest müüdi lisaks ka isetehtud maasikajäätist, mis oli vist küll maailma parim!

Koju jõudsime siis plaanitud kolmapäeva hommiku asemel teisipäeva õhtul, kuid see oli ka ainuõige otsus, sest ka siin oli ilm suht kehv ja minu tervis polnud sellest märjas magamisest just kiita.

Kokkuvõttes oli üks kiirkorras ringreis, aga parem, kui mitte midagi. 🙂 Nüüd oleme näinud ja käinud ning teame, kuhu tulevikus minna.

Categories: Tasmaania | Sildid: , , | Lisa kommentaar

Tasmaania roadtrip, 1. osa

1. päev

Pühapäeva hommikul tellisime takso ja sõitsime lennujaama, et kätte saada oma väike rendiauto. Kella kümneks olime asjad edukalt autosse mahutanud ja asusime teele. Lõunaks jõudsime Burnie nimelisse linnakesse, mis meenutas oma rannikuäärse asukohaga olemuselt veidi Esperance’i. Haarasime fish&chips shop’ist lõuna, mida kajakate kisa saatel esplanaadil sõime.

Brunei

Burnie

Brunei

Burnie

Otsest sihtpunkti meil selleks päevaks polnud, teadsime vaid, et kusagil Tasmaania looderannikul tahame pidama jääda. Nii sõitsime läbi veel mõnest väikelinnast, üks neist oli päris huvitav, nimelt asus see väikesel poolsaarel suure kalju jalamil, mis paistis juba kaugelt kätte.

Põikasime sisse ka paari telkimiskohta, kuni lõpuks otsustasime peatuma jääda Montagu karavanpargis. Karavane ja telke leidus seal ohtralt, vaatamata sellele saime parajalt privaatsust. Suundusime pärastlõunaks randa kalale, aga üsna kiirelt avastasime end hoopis austreid korjamas ja seal samas ka söömas. 🙂 Lisaks proovisin ära esimest korda ka südakarbi (vaata siit).

Kuna Isaac oli eelmisel ööl vaid paar tundi magada saanud ja mina ärkasin sel hommikul valutava kurguga, mistõttu ei tundnud end just kõige paremini, siis olime kella seitsmeks õhtul nii väsinud, et keerasime kerra ära. 😀 Ärkasime uuesti peale südaööd, aga sundisime end tagasi magama, sest mida sa seal pilkases pimeduses ikka passid. 😀

IMG_4428

Meie vapper rendisuksu! 😀

IMG_4429

Swag ehk väiksem versioon telgist, kus ruumi vaid magamiseks, aga ülespanek on imelihtne.

Aga teile kõigile, kes te siin ikka lugemas käite, ilusaid jõule ja head vana aasta lõppu! 🙂 Ma naudin oma jõululaupäeva nüüd koos isetehtud hõõgveini ja kausitäie kartulisalatiga. 😀 Meie ringreisi järgmistest päevadest kirjutan ilmselt paari päeva pärast, kuna homme tähistame siin oma jõule ja lähme tuttavate juurde. 🙂

IMG_20141220_211427

Categories: Launceston, Tasmaania | Sildid: , , , , , | Lisa kommentaar

Hobart

Kolmapäeval võtsin suuna taas Grand Chancellor Hotel’i poole, kus sain uuesti kokku sealse general manager’iga. Ma polnud jõudnud veel istetki võtta, kui sain teada, et sisuliselt olen ma palgatud, kuid nüüd tahaksid nad täpselt teada mu viisaolukorda. Andsin kiire ülevaate ja vastavad paberid, mille ülevaatamiseks nad natuke aega võtsid ja võtavad minuga uuesti ühendust. Tööandja seisukohalt täiesti arusaadav käik, kui on olemas isegi minimaalne võimalus, et vastpalgatud töötaja peab võib-olla 2 kuu pärast riigist lahkuma. Soovitused olid olnud suurepärased ja intervjuul jätsin ka väga hea mulje ning nad tahaksid mind väga oma meeskonnas näha. 🙂

Kohtumisel käidud, võtsime suuna Hobart’isse, Tasmaania pealinna. Hobart on Sydney järel vanuselt teine pealinn Austraalias ning seal elab 200 000 inimest. Hobart jättis mulle väga hea mulje. Nii ilus ja Austraalia mõistes vana linn. Salamanca piirkond meenutas mulle isegi ühel hetkel Tallinna vanalinna!

Booking.com-i kaudu leidsin super pakkumise Gattonside Heritge Accommodation’i näol, nende kodulehe leiab siit. Saime mesinädala sviidi, $143 eest (tavahinnaks $200), mis sisaldas spa-vanni, tasuta hommikusööki, parkimist ja Wi-Fi-t. Kohale jõudes tuldi meid juba parklasse tervitama ja selgus, et lisaks kõigele on võimalik külalistetoas lõõgastuda malet mängides, raamatuid lugedes ja muusikat kuulates ning nautida tasuta fudge’i ja portveini. Teenindus oli tasemel ja hommikusöök viis keele alla! Läheksin sinna iga kell tagasi ja julgen seda majutust kõikidele oma sõpradele-tuttavatele soovitada, kes kunagi Hobart’isse peaks sattuma. Ja mis veel, asukoht on 5 minuti jalutuskäigu kaugusel kesklinnast.

Otsustasime veeta pärastlõuna külastades Hobart’i viskivabrikuid, kus toodetakse kohalikku Tasmaania viskit. Ma pole kunagi viskifänn olnud, aga huvi oli olemas, et kuidas ja mismoodi, just seetõttu, et kohalikud on päris uhked oma viski üle. Esimesena astusime sisse Lark viskibaari (koduleht siin), mis korraldab ka samanimelise viskitehase ekskursioone, kuid need võtavad terve päeva, mistõttu olime veidi hiljaks jäänud. Küll aga on võimalik samas baaris $15 eest erinevaid viskisid degusteerida ja baarmenid on väga informatiivsed. Nii sai ära proovitud erinevad 40% kui ka 56% viskid, nende oma viin, gin, rumm ja liköör. Vahepeal oli vaja käia kõhtu kinnitamas, kuna kõigest sellest maitsmisest oli pea päris uimane. 😀 Teiseks peatuseks oli Nant viskibaar, rohkem infot siit. See koht oli kuidagi kommertslikum ja seda näitas ka hind – kolme viski maitsmise eest (kokku 45ml) tuli välja käia $40! Sealsed viskid polnud aga üldse minu maitsele – 63% on lihtsalt liiga kange, et mingit maitset tunda. Õnneks nägi baarmen seda vist ka meie näost ja kokkuvõttes ei pidanudki me midagi maksma. 🙂 Pudelite hinnad algasid paarist sajast dollarist mõlemas kohas.

Neljapäeva hommikul suundusime tagasi mööda idarannikut ja sõit oli taaskord ilus, läbi mägede ja roheliste orgude ning mööda rannajoont. Peatusime Little Swanport’i nimelises kohas, kus püüdsime kala. Saagiks olid Leatherjacket’id ehk “nahktagi” kalad, kellel soomuseid pole ja sellest nende nimi. Püüdsime ka Esperance’st tuttavaid Austraalia lõhesid ning korjasime hunniku sinikarpe ja leidsime isegi 5 austrit. Nii möödus meie nädalavahetus. 🙂

Aga küsimus teile, kes te siin vaikselt lugemas käite ja üldse endast jälge ei jäta. 🙂 Näen, et lugemas käiakse igasugu huvitavatest kohtades: Indoneesiast, Ühendatud Araabia Emiraatidest, Jaapanist, Austriast, Kreekast, Saksamaalt, Norrast, Belgiast, lisaks riikidest kus tean, et keegi tuttavatest pesitseb. Kellele ma kirjutan? 😛

Categories: Hobart, Launceston, Tasmaania | Sildid: , , , | 3 kommentaari

Blog at WordPress.com.