Posts Tagged With: puhkus

Queenslandist Põhja-Territooriumile

Meie reisi teise päeva hommik algas väikelinnas nimega Cloncurry, kus kärmelt oma kodinad kokku pakkisime ja suuna Mt. Isa linna pole võtsime (122km). Mount Isa on järjekordne kaevanduslinn ja viimane suurem asustus meie teekonnal enne Darwinit. Eesmärgiks oli leida mehaanik, kes meie siduri koheselt üle vaataks. Hommikul olime kenasti kohalt saanud, kuid midagi oli selle siduriga siiski viga. Peale paari telefonikõnet oli meil mehaanik leitud, kes meid koheselt vastu sai võtta.

20170125_090019

Wilson autotöökoja ees

Jätka lugemist

Categories: Austraalia, Põhja-Territoorium | Sildid: , , , | 1 kommentaar

Queenslandist lahkumisest ja uuest töökohast

Tervitused Geraldtonist, Lääne-Austraaliast! Mul on lõpuks veidi vaba aega, et hakata kirja panema meie seiklusi üle Austraalia sõitmisest, enne kui need päris meelest lähevad. Meil on veel 1000km sõita Kalgoorlieni, kuid Wilson on hetkel paranduses, sest avastasime eile, et ilmselt lekib käigukasti õli ning samuti on probleeme generaatoriga. Otsustasime mitte rumalalt riskima hakata ning asjad korda lasta teha, sest ilma konditsoneeri ja raadiota ei ole väga huvitav siinses kuumuses sõita. 😀 Oleme praeguseks hetkeks Daintreest lahkumisest alates sõitnud maha üle 8000km :O ning eile jõudsime oma ümber Austraalia sõitmisega lõpule – ring on nüüdseks peale tehtud (tegime sellega algust 2014. aastal)!

20170206_135946

Pilt tehtud eile veidi enne Monkey Mia teeotsa, kus meie ring ümber Austraalia täis sai.

Jätka lugemist

Categories: Austraalia, Queensland | Sildid: , , , | 2 kommentaari

Väljasõit Hichinbrook saarele ja Zoe kose all ujumas

Tundub, et hõiskasin enne õhtut nende kohalike ilusate ilmade üle – viimased paar päeva on päris korralikult sadanud nii õhtuti kui ka hommikuti. Õnneks selgineb päeva peale siiski tavaliselt ära, et saab asjad kuivama ja laagriplatsi jälle puhtaks. See pole takistanud meil aga merele minemast ning eile käisime lõpuks ise ka Hichinbrooki saare peal ära.

Jätka lugemist

Categories: Austraalia, Queensland | Sildid: , , , , , , | 2 kommentaari

Tere 2017!

Vahepeal on küll kätte jõudnud uus aasta, kuid nagu eelmise postituse lõpus lubasin, siis jätkan sealt kus pooleli jäi ehk Paronella Pargist. Alustuseks igatahes head uut aastat kõigile ja loodan, et see toob teile just seda, mida soovite! 🙂

Jätka lugemist

Categories: Austraalia, Queensland | Sildid: , , , , | Lisa kommentaar

Puhkuse algus & Paronella park

Tervitused Lucindast! Eile jõudsime kohale Wanderers Holiday Village karavanparki, kuhu jääme vähemalt järgmiseks kaheks nädalaks. Proovin nüüd aga meie lodgest lahkumise ja puhkuse esimesed päevad kokku võtta, enne kui kõik meelest läheb. 🙂

15749804_10207426123682472_442775184_n

Jätka lugemist

Categories: Atherton Tablelands, Austraalia, Cairns, Daintree, Mossman, Queensland | Sildid: , , , , , | Lisa kommentaar

Jutujärjega tagasi Austraalia pinnal

12.aprilli varahommikul oli aeg Christchurch´i külma ja sügisese ilmaga hüvasti jätta ning lennata tagasi Austraaliasse, seekord Melbourne´i. Mina seiklesin üksi läbi linna paar tundi rongide ja bussidega meie sõbra manager Ben´i juurde, kellega koos Esperance-s töötasime ning Isaac lendas tagasi Launceston´i, et meie armas buss järgmisel päeval üle lahe tuua.

Alustasime juba Melbourne´i lennujaama jõudes tööportaalide läbikammimise ja CV-de laialisaatmisega, olles seekord targemad teades, et tihti võtab nädalaid aega enne kui kuskilt vastuseid hakkab tulema. Seekord läks aga teisiti – olime alles teist päeva Ben´i juures end välja puhkamas, kui saime mitu kõnet ja emaili. Kaalusime erinevaid pakkumisi ja otsustasime, et seekord kohe pea ees vette hüppama ei hakka, kuna nii kiiret töö leidmisega ei olnud. Nii veetsime nädalakese Melbourne´i ümbruses, et rahulikult mõelda, millise pakkumise kasuks otsustada.

Nädala jooksul vaatasime üle ühe ilmselt kuulsaima Austraalia maamärgi, milleks on 12 Apostlit Great Ocean Road´i ääres, külastasime Geelong´i Melbourne´i külje all, püüdsime kala ja chillisime Ben´i kohvikus Mornington´is koos tema partneri Amanda ja tema tütre Zeva ning paarikuuse Jasperiga. 🙂

Kolmest lauale jäänud tööpakkumisest oli kõigil plusse ja miinuseid, aga lõpuks osutuks valituks meie praegune töökoht, milleks on Daintree Wilderness Lodge Queenslandi põhjaosas. Ütlesime esiti kohale ära, kuna palganumber ei olnud päris see, mis me soovisime, aga omanik võttis pool päeva mõtlemisaega ja tuli meile selles osas vastu. 🙂 Kirjutan tööst hiljem lähemalt.

Nüüd tuli hakata ülespoole sõitma ja Melbourne jäi selja taha. Meie uueks koduks sai meie buss Wilson, mis esiti tundus, et ei hakka väga mugav voodi olema, kuid peale korralikku puhastust ja taaskord asjade elimineerimist saime omale väga mõnusa pesa. 🙂 Nii polnud väga vahet, et temperatuur väljas oli samuti üsna jahe – bussis oli ikka soe ja kuiv.

Leppisime kokku, et teel kohtume ka oma uue ülemusega ja nii sai esimeseks ajaliseks peatuseks Kiama – väike linnake Sydney-st lõunas. Melbourne-st võtsime 2 päeva aega, et sinna jõuda ja kahjuks juhtus nii, et jõudsime kohale samal ajal, kui see sama suur maru, mis alles hiljuti seal möllas. Tolleks ööks kolisime igaks petteks motelli ja tore oli, kuna isegi motelli aknad kolksusid terve öö ja kõik kohalikud karavanpargid asusid mere ääres, kus sel ööl just väga olla poeks tahtnud. 😀 Omanikuga tegime hommikul tutvust ühes kohalikus kohvikus ja nagu juba telefonist tundus, siis klappisime temaga väga hästi. Nii lõime käed, et kuna kiiret pole, siis võtame ca 2 nädalat aega, et mööda rannikut vaikselt ülespoole trippida.

Sydney läbimiseks kulus meil tol päeval kokku 6-7 tundi üleujutuste ja ummikute tõttu, aga midagi hullu polnud enam selleks ajaks. Järgmiseks sihtkohaks olime seadnud Gold Coasti ja Siretile külla mineku. 🙂

Categories: Austraalia, Melbourne, Victoria | Sildid: , , , , | Lisa kommentaar

Viimased nädalad Launceston´is

Märkamatult ongi meil ainult 16 päeva jäänud enne reisile minekut, mis ühtlasi tähendab ka Launceston´iga hüvasti jätmist. Päevast päeva vingume üksteisele, kuidas ei jõua lahkumist ära oodata, et tahaks tööga ühele poole saada ja üldse ei viitsi siin hostelis enam elada. Tegelikkuses läheb aeg üsna kiirelt, tööl on veel ainult 10 päeva käia ja hostelis pole midagi viga elada. 🙂 Hoiame end rakkes, nüüdseks on küll kõik asjad organiseeritud, ainult veel mõned pisidetailid  vajavad lihvimist, et teele asumine võimalikult valutu oleks.

Teisipäeval käisin töökaaslastega Jinxing Hiina restoranis õhtust söömas, kus tähistasime reserveeringu osakonnas töötanud Lyvia kolimist Brisbane´i. Söök oli hea, atmosfäär mõnus ja seltskond tore.

11018095_10204883202993138_7621791494739405301_n

Vasakult: Millie (tema töötas enne müügiosakonnas, kuid lahkus ja läheb Euroopasse reisima); tagareas on Kia (tema töötab hotelli vastuvõtus, aga lahkub 24.märtsil, et minna Euroopasse reisima) ning tema partner Chris. Millie kõrval on Lyvia, kes lahkus Brisbane´i ja tema kõrval Lynda, kellega nad koos moodustasid reserveeringute osakonna. Lynda on hotellis töötanud üle 20 aasta. Minu taga on Maree, kes töötab housekeeping´us supervisor´ina ja on hotellis töötanud 9 aastat ning tema kõrval vastuvõtus töötav Luke.

 

Kolmapäeval tähistasime seda, et Wilson käis täisteeninduses ja on nüüd pikamaa sõidukõlbulikuks tembeldatud. Ostsime pitsad kaasa ja pidasime Tamar´i jõe ääres pikniku. Proovisin ka lõpuks ise sõita ja noh, see oli kergelt öeldes naljakas. 😀 Vajab harjumist, kuna A) ma pole viimased paar aastat manuaalkäigukastiga väga sõitnud (minu Huyndai ei lähe arvesse siinkohal + manuaaliga sõites tundub vasaku käega käikude vahetamine ikka kuidagi harjumatu), B) ma pole kunagi minibussiga sõitnud, C) ma pole diisliga harjunud üldse sõitma, D) Wilsonil pole roolivõimu. Aga noh, eks ma võtan siis enda kanda need pikemad maantee otsad, kus palju pööramist-keeramist-parkimist pole vaja teha. 😀

Neljapäeval oli Aurora staadionil AFL´i jalgpalli mäng kodumeeskonna Hawthorn´i ja Collingwood´i vahel. Mängul ei käinud, aga Hawksi poisid ööbisid meil hotellis, seega neid sai nähtud küll. 🙂 Reede pärastlõunal toimus jõe äärses sadamapiirkonnas käsitöö laat, koos toidu ja muusikaga. Suundusime meiegi sinna, et enne Isaac´i tööle minekut õhtust süüa ja melu nautida. Vahvat kraami oli palju, aga ei hakanud midagi ostma, sest asju pole meil ju kuhugi panna. Seadsime kohad sisse ühe restorani väliterassil, kust oli kõigele hea vaade. Kohale tulid ka Hawksi mängijad, kes siis rahvale kerge show esitasid ning proovisid palli üle jõe vastu märklauda lüüa. Kahjuks ei õnnestunud see mitte ühelgi neist. 😀 Vahemaa oli 55 meetrit.

10431449_1026801400681050_5463946212395696576_n

Hiljem ei viitsinud ma niisama koju passima minna, mistõttu otsustasin kasutada ära ühe oma tasuta kinopääsmest ja minna vaatama “Fifty Shades of Grey“, mida ma pühalikult vandudes lubasin mitte kunagi vaatama minna. 😀 Aga et mul õigust kommenteerida oleks, siis mõtlesin, et okei, vaatan oma silmaga üle. Kui minu meelest oli raamat halb, siis film oli ikka kordades hullem. Raamatu puhul jäi vähemalt ruumi kujutlusvõimele, film oli lihtsalt igav, emotsioonitu ning halbade näitlejatega. Anu on oma blogis minu mõtted täpselt kirja pannud:

Ega ma suuremat kuluurielamust oodanudki, aga no päris õudne oli ikka! Lihtsalt NII klišee! Peategelaste valikuga on täiesti ämbrisse astutud. Naispooles polnud mingit vastupandamatut šarmi, süütust ja lummavat habrast ilu, mida raamatus lubatakse. On lihtsalt üks mittemidagiütlev keskpärane lammas. Mees on vähe kobedam, aga selles konkreetses rollis jällegi täiesti naeruväärne. Ei anna oma nunnude blondide lokkidega kuidagi alfaisase mõõtu välja. Räägib vahetpidamata, et ma pole romantiline tüüp, ma lihtsalt panen naisi; aga teeb seejuures ühe paduromantilise žesti teise järel, ainus, mis puudu jääb, on kallimale kuuvalgel luuletuste lugemine (ja sellest ei jää üldse mitte palju puudu). Kogu film on lihtsalt üks klišee teise otsa! Nagu paroodia juba! Üsna lõpus oli stseen, kus Ana sosistas Christianile: “I think I’m falling in love with you…“, mispeale keegi ohkas saalis eriti põlastavalt: “Oh God…” Aus reaktsioon.

Täna toimus kriketi MM-i mäng Austraalia ja Uus-Meremaa vahel ning läksime seda meiegi linna keskväljakule vaatama, kuhu oli suur ekraan püsti pandud. Kriket on nii austraalastele kui uusmeremaalastele püha spordiala ja võite ette kujutada, kui suurt elevust nende kahe riigi vaheline match tekitab. Üritus ise nägi ette suurt ekraani ja toiduputkasid ja laste meelelahutust ja taaskord Hakwsi poiste kohale ilmumist, aga kahjuks rikkus vihmane ilm kogu ürituse täie rauaga ja kohal oli nii 20 inimest. Ma ei jaga siiamaani sellest spordialast eriti midagi, seega detailidesse ei lasku, aga kui meie jõudsime sinna kella ühe ajal, siis oli mäng juba alanud ning kella viieks pubisse tööle liikudes mäng veel kestis. Mäng oleks võinud kesta kuskil kümneni õhtul, aga leidis oma lõpu veidi peale kella viit, kui Uus-Meremaa võitis. Austraalased polnud just kõige õnnelikumad… 🙂

11029497_10203351426817597_4504222284699199115_n (1)

Categories: Launceston | Sildid: , , , , , , | Lisa kommentaar

Happy Australia Day!

Kui eelmised Austraalia Päevad on alati töötades möödunud, siis pole mul ka sel korral millesti põrutavast rääkida, kuna veetsin terve nädalavahetuse ning tänase päeva kodus. Plaaniks oli hakata asju pakkima ja kodu koristada, aga kokkuvõttes olin päris laisk. 😀 Lisaks avastasin, et tegelikkuses polegi nii palju teha ja kolmveerand kohvrist on mul juba koos – selleks kulus 20 minutit. Lisaks sain kaks prügikotitäit riideid – üks äraviskamiseks ja teine Punase Risti poodi annetamiseks. Tegin päris karmi elimineerimise, aga võtsin asja mõistusega, kui osad hilbud on minuga kaasas käinud Austraaliasse saabumisest alates, aga olen neid vaid mõned korrad kandnud. Lisaks oli terve hunnik riideid, millel veel sildid küljes, mis lähevad annetamisele. Kokkuvõttes pole kahju ka, kuna enamik neist Kmard’i või Target’i tooted. Küll jõuab neid hilpe koguda, kui oma kodu ühel päeval olemas. 🙂

Ära viskamisele minevad riided.. Sama suur kott läheb annetuseks Punase Risti poodi.

Ära viskamisele minevad riided.. Sama suur kott läheb annetuseks Punase Risti poodi.

Õnneks asju, kui selliseid, meil väga palju pole – neist saime Esperance’st lahkudes õnneks lahti, mis teeb kolimise taas omakorda lihtsamaks. Tahamegi asjad saada nii minimaalseks, et mõlemil kohver + swag, kalastustarbed ja minimaalsed matkatarbed. Ahjaa, ja hostel võtab meie taimed hea meelega enda hoole alla! 🙂

Auto on meil müügis, siiani õnne pole olnud, aga tahaks ikkagi lahti saada sellest, et saaks van’i soetada. Van teeks elu nii palju lihtsamaks reisides, vihma korral saaks sees magada ja ei peaks muretsema laagriplatsi leidmise pärast jne. Aga üks samm korraga, päris kiiret veel pole. 🙂

Isaac andis nädalavahetusel pubis teada, et me sinna enam ei naase puhkusele minnes ja õnneks oldi väga mõistvad. 🙂 Ma teen kindlasti eraldi postituse jamadest, millega me seal kokku puutusime – äkki on kasuks teistelegi ränduritele siin riigis, et teada, kuidas toimida ja mida teha, kui ülemus ei maksa superannuation’it ehk pensionifondi ja sunnib töötajaid sularaha eest töötama. Aga kõigest omal ajal.

Mina olen mõtetes juba Indoneesias ja enam ei suuda ära oodata, et saaks puhkusele minna! 🙂 Vaja veel reisikindlustus teha ja polegi muud, kui lennukisse istuda.

Categories: Austraalia, Launceston | Sildid: , , | 2 kommentaari

Kuuma päikese eest merre sukeldun ma…

Peale sinist esmaspäeva tööl ajanappuse alla mattudes olen mõtetes juba varbad soojas merevees liivarannal värskendavat kokteili limpsimas. 🙂 Ehk et midagi sisukat ma hetkel kirja väga panna ei suuda, aga näitan hoopis, kus me Indoneesias ööbime.

Esimese öö Balil veedame Kuta linnakeses Grand Ixora Kuta Resort’is, link siin.

292496_14093014150022498976_800x600 5455732_37_z

Järgmised 5 ööd Gili Trawangan saarel saab meie peatuskohaks Wilson’s Retreat, link asub siin. Jah, nende logol on kujutatud Tom Hanks’i mängitud tegelase võrkpallist kaaslast Wilson’it filmist “Kaldale Uhutud”. 😀

Viimased 3 ööd Balil otsustasime veeta The Kuta Beach Heritage Hotel’is, lingi leiab siit.

Kuigi Indoneesias on võimalik majutust saada ülisoodsa raha eest, kuskil $25 / 17€ öö, siis valisime päris põhjalikult ja otsustasime ikkagi maksta veidi rohkem, et saada parim hinna-kvaliteedi suhe. Nii saime 4 ja 5 tärni hotellid ja villad keskmiselt $100/öö, mis pole sugugi paha. 🙂 Nii on vähemalt kindel, et toad on puhtad ja konditsioneeriga. Odavamatel on küll kirjas, et air-con on olemas, aga reaalsuses on toas vaid ventilaator, mis sooja õhku ringi keerutab. Pealegi ütles Isaac, et tahaks pruudi ikka kenamatesse kohtadesse viia, kus ei pea tuba prussakatega jagama. 😀

Categories: Indoneesia | Sildid: , , , | Lisa kommentaar

Palmi alla puhkama

Ei, kahjuks ei põruta me veel palmi alla, küll aga teeme seda 16.märtsil, mil lendame Indoneesiasse! 🙂 Bali on vist austraalaste number üks puhkuse sihtkoht ja teada-tuntud turistilõks. Meie plaan on veeta seal päev-paar ja suunduda edasi Gili saartele, mis asuvad Balilt pooleteise tunni kiirpaadi sõidu kaugusel Lomboki saare külje all.

gili-islands-map

Meie sihtkoht on saartest suurim – 15 ruutkilomeetriga Gili Trawangan, kus autosid pole ja ringi saab liikuda näiteks hobuvankrite või jalgratastega. 🙂 Turiste leidub muidugi ka seal, aga Isaac’i sõnul (ta on seal varem käinud) saab seal rahus puhata ja kohalikud pole pooltki nii tüütud ja pealetükkivad, kui Balil. Ootan juba pikisilmi meie paradiisipuhkust! 🙂 Näppasin netist mõned pildid ka, et teid ikka kadedaks ajada. 😀

Aga see pole veel kõik! 😀 25.märtsil lendame edasi Uus-Meremaale ja näen ka lõpuks ometi ära, kust Isaac pärit on ja kohtun tema perega. 🙂 Veedame osa ajast Christchurchis, kus Isaac enne Austraaliasse tulekut elas ning ülejäänud aja lubas ta giidi mängida ja mulle lõunasaare ilusamaid kohti tutvustada. Ma olen sellise korraldusega väga rahul, sest minevikus töötaski ta seal giidina. 😛 Tagasi Austraaliasse jõuame 12.aprillil.

christchurch-map

Kuulsime Esperance’i klatši ka, et manager J, kes meie töö üle võttis (ja on seda aastaid tagasi teinud) lahkus ametist, kuna ei viitsinud kogu selle jura ja omanikega seal enam tegeleda. Võtab veits muigama küll, 6 kuud läks ainult aega. Aga noh, eks elu teebki omad korrektuurid. 🙂

Categories: Esperance, Launceston, Tasmaania | Sildid: , , , | 5 kommentaari

Blog at WordPress.com.