Posts Tagged With: austraalia

Kuidas me krokodilli käest pääsesime

Facebook tuletab ikka meelde, et vaid paar päeva on veel Blogiauhindade hääletust järgi, seega leidsin isegi hetke praegu, et üks kiire postitus kirja panna ja teid kõiki, kes te veel seda teinud pole, hääletama! Seda saate teha SIIN ja minu blogi leiab “Elu Välismaal” kategooria alt. Aitäh!

Krista küllatulekust on kohe varsti möödas nädal ja saan juba ka teile rääkida, mida me ette võtnud oleme. 🙂 Eelmisel kolmapäeval jõudis ta pärastlõunal siia, mil käisime alustuseks üle tee asuvas jäätisekohas maiustamas, õhtustasime kodus ja veinitasime-jutustasime niisama. Neljapäeval, peale hommikusi toimetusi, suundusime lõunatama Lync-Haveni kohvikusse, kus saab lisaks kõhutäitele vaadata ka vallabisi, madusid ja linde. Pärastlõunal näitasin Kristale kohalikke randu – Cow Bay ja Thronton.

Reedel sõitsime aga hoopis Mossmani, kus käisime jälle lõunal ning poes toiduvarusid täiendamas ja Mossmani poodidega tutvust tegemas, mida seal palju just ei leia. 😀 Laupäev möödus koduselt ja töiselt, aga sekka käisime meie loodusraja lõpus asuvas ojakeses ujumas, kuhu ma ise terve siin oldud aja jooksul veel jõudnud polnud. Poole aastast on see liiga kuivanud nagunii, seega praegu peale suuri vihmasid oli just õige aeg minna. Lisaks avastasime, et üks rajal olev sillake on suurte veedega täiesti ära uhtunud, mis tuleb nüüd siis asendada.

DSCN2464-001

Pühapäeval oli meil esimene päev, mil kliente ei olnud ja läksime koos Isaaciga paadiga merele. Nagu ikka, siis ka seekord suundusime Thorntoni randa, kust on kõige lihtsam paati rannalt vette lasta. Välja näeb see nii, et sõidame vee äärde, eemaldame treileri koos paadiga auto küljest ja lükkame treileri piisavalt sügavasse vette, kus lükkame omakorda paadi treilerilt maha. Siis jään mina tavaliselt paadi kõrvale seda kinni hoidma ja Isaac läheb pargib auto. Ilm oli eile ülimalt selge ja meri kui peegel ning nii jäime mina ja Krista paati nii kauaks hoidma, kuni Isaac autot pargib. Samal ajal kõndis Isaaci poole üks meesterahvas, kes talle teada andis, et selles samas kohas, kus me seisime oli 20 minutit varem 5-meetrist krokodilli nähtud ja no ei pea vist pikalt kirjeldama, kui kiiresti me Kristaga paati ronisime. Viskasin kähku ankru vette, et paat kaldale tagasi ei liiguks ja Isaac parkis kiirelt auto ning jooksis ka ruttu paati. Käivitasime mootori ja võtsime suuna avamere poole.

Selgituseks veel nii palju, et kogu Põhja-Queenslandi piirkonnas leidub, kes enamasti elavad küll jõgedes, kuid neid leidub ka randades. Hoiatavad sildid on igale poole üles pandud, et ujuda ei soovitata ja vee äärest tuleks paar meetrit eemale hoida. Vaatamata sellele peab kuidagi siin ikkagi ka elama ja kui mõtlete, et me oleme ainsad hullud, kes paate siinsetest randadest vette lasevad, siis eksite – sel hommikul oli enne meid veel vähemalt 2 paati sealt välja läinud. Aga selle teema juurde tulen ma postituse lõpus veel tagasi…

Esimesena suundusime juba eelmisel korral järgi proovitud kalastuskohta, kus mul õnnestus esimese prooviga kaks coral trouti (mereforell) püüda. Isaac püüdis mõned nannygai-d, keda eelmisel korral terve hunniku saime ning Krista esimeseks kalaks osutus liik, kelle nime ma praegu ei teagi. 😀 Paari tunni möödudes liikusime edasi korallrahule, kus ühe väikese liivasaare juures randusime ning tegime lõuna- ja ujumispausi. Vesi oli täiesti läbipaistev ning meil õnnestus isegi kilpkonna näha! Tagasi kalda poole suundudes tegime veel ühe kalastuspausi ja umbes poole viie ajal õhtul olime rannas tagasi. Selleks hetkeks oli rannal tõus ja saime paadiga üsna vee piiri lähedale ning kiirelt ja ohutult kaldale. Õhtul tegime kodus värskelt püütud kalast sushit ja vajusime väsinutena voodisse.

Täna hommikuks oli seatud jälle varajane äratus, kuna ees ootas poolepäevane snorgeldamisreis. Enne minekut kiikasin veel kiirelt netti, kust aga hüppas vastu suur uudis, et eile õhtul kell 22.30 oli Thorntoni rannal krokodilli poolt rünnatud üht 49.aastast naist, kes oli sinna ujuma läinud!!! See uudis jättis meil kõigil ikka kindlasti paar südamelööki vahele, aga sel hetkel ei jäänud väga aega seedida seda ja tuli teele asuda. Sõitsime Throntoni rannast mööda hommikul ja nägime, kuidas sealne kohvik oli suletud ja politseiautod igal pool.

Meie snorgeldamine läks väga hästi – ilm oli super, tuju hea ja nägi jälle palju värvilisi kalu ja koralle. 🙂 Tagasi jõudes lõunatasime kohvikus, kus saab maitsta erinevaid eksootilisi lihasid: emu, krokodill, kaamel, känguru jms ning suundusime koju.

Koju jõudes oli meie telefon teadetest punane, kuna Isaac oli hommikul seda krokodilliõnnetuse postitust Facebookis kommenteerinud, öeldes, et eile olime meiegi seal ja hoiatati meid selle krokodilli eest ning nüüd helistasid ajakirjanikud üle Austraalia, et meie kommentaari saada. Selleks hetkeks oligi teada, et jah tõesti läksid kaks Austraalia naist ujuma, kellest üks krokodilli poolt minema veetud sai ja keda pole siiani leitud. Teine naine on hetkel kriimustuste ja šokiga haiglas. Otsingud käivad endiselt ja samas on välja öeldud ka kommentaarid, et kuigi tegu on turistide seas populaarse rannaga, siis siin maailmaosas ikkagi on krokodillid reaalne oht ja hoiatavaid silte tuleb tõsiselt võtta ja mitte ujuda. Seda enam, et Throntoni randa jookseb Cooperi jõgi, mis on teada-tuntud oma elanike poolest, kuna seal tegutseb ka krokodillide ekskursioon, kus aastaringselt saab tunniajase paadisõidu jooksul neid oma loomulikus keskkonnas näha.

Ühesõnaga vägagi hoiatav ja kurb juhtum ning Krista nägi ka nüüd seda osa siinsest elust, millest kõik turistid ja ka kohalikud alati aru ei saa või tõsiselt ei võta. Kahjuks on ka nii, et kui Põhja-Austraalia osariigis selliste olukordade ennetamiseks krokodille sellistest piirkondadest eemaldatakse ja mujale viiakse, siis Queenslandi valitsus sellist meetodid hetkel ei toeta, mis päädibki kahjuks teinekord inimese surmaga ja siis tuleb ka see krokodill üles leida ja maha lasta. Selliseid asju ei juhtu küll tihti (viimati sai hukka 5.aastane poiss 2009. Aastal Daintree jõe lisajõe kaldal ning enne seda 1985. aastal üks naine Daintree jões), aga kas tõesti on vaja nii drastilist juhtumit, et midagi muutuks?

Artikleid samal teemal saab lugeda siit (inglise keeles) ja isegi Postimehest SIIT.

Postiivsematel toonidel ootab mind ja Kristat homme väljasõit Cooktowni ja kolmapäeval võtame ette Port Douglase külastuse. 🙂

Categories: Austraalia, Daintree, Queensland | Sildid: , , , | 3 kommentaari

Jõulutraditsioonid

Kuna jõuluteema tuleb praegu sisse nii uksest kui aknast, siis otsustasin kirjutada täpsemalt mõnedest pühadetraditsioonidest Austraalias. Täna hommikul oli kohe eriti mõnus äratus jõululaulude saatel. 🙂 Nimelt leiab täna õhtul City pargis aset jõululaulude kontsert (link siin), kuhu ma küll töökohustuste tõttu minna ei saa, kuid see-eest sain kodus osa nende soundcheck’ist.

Esmalt miski, mis hotellitööga seoses silma jäi, pole küll otseselt jõuludega seotud, aga pigem aastaajaga. Nagu ikka saab suve algusega kooliaasta läbi ja seda ka siin. Erinevalt lõpuaktustele, kus vanemad ja sugulased-sõbrad lilledega õnnitlema tulevad, toimuvad siin keskkooli lõpetajatele hoopis leavers’ dinner’id (ehk lahkujate õhtusöögid). Meie hotellis toimuvad praegu päris mitmed sellised üritused, kus siis lõpetajad kas busside või oma autodega hotelli ette sõidavad ja siis oma uhketes kleitides mööda punast vaipa sisse kõnnivad. Edasi suundutakse koos õpetajatega uhkele õhtusöögile, kus võib esineda bänd või DJ ning õhtu lõppeb kusagil 23:00 ajal. Vanemad ja sõbrad õhtusöögil ei osale, nende roll on vaid sisse suundumise ajal, kui tehakse pilte jms.

Päkapikud siin muidugi ei käi, aga advendikalendrid on samamoodi müügil igal pool nagu Eestiski. Küll pannakse üles jõulusokk, kuhu Christmas Day (25.detsembri) hommikul jäetakse soki omaniku lemmikkommid. Poes võib leida juba soki kujuga kommikotte, mis sinna täpselt sisse mahuvad.

christmas-stocking-fillers1

Jõulud on siin 25. detsembril ehk Christmas Day-l ja teine riigipüha on 26.detsember ehk Boxing Day. 24.detsember on siin täiesti tavaline tööpäev, ainsa erinevusega, et päeva kutsutakse Christmas Eve‘ks ja inimestel on kombeks sel õhtul välja pidutsema minna. 25-s veedetakse tradistiooniliselt peredega või ka sõpradega ning enamasti veedetakse see värskes õhus grillides. See on ka ainus päev, mil enamus pubidest, söögikohtadest ja poodidest kinni on. Meil hotellis näiteks korraldatakse aga Christmas Day buffee lõuna, mis maksab $99 ja kõik 300 kohta oleme juba välja müünud. Boxing Day on aasta suurim šopingupäev, kuna poodides on siis massiivsed allahindlused. Tihti minnakse sel õhtul jälle välja.

979972

Kaunistused on suhteliselt samad, mis igal pool mujalgi, aga üks asi, mida ma Eestis märganud pole, on bon bon-id või Christmas cracker’id. Tegu on selliste suurte kommide kujuliste kaunistustega, mis pannakse jõululauale ning mida siis kaks inimest erinevatest otstest tõmbavad ja ühele jääb väike ots ning teisele suurem osa, koos sees leiduva kingitusega. Tõmbamise hetkel käib väike pauk. Kommi sees on tavaliselt kas mingi nali või ütlus, tihti ka mõni väike naljakink – paberist kroon, väike kamm vms.

Söökidest on populaarsed jõulusink või ka kalkun. Kui tegu on aiapeoga, siis visatakse BBQ peale kindlasti krevetid. (Mitte segi ajada – BBQ ei ole grill, vaid lihtsalt kuum plaat. Meile tuntud söegrill siin väga populaarne pole. Väikeseid “UFOsid” võib küll poest leida, aga need on tavaliselt imeväikesed.) Piparkoogid on siin esindatud küll, aga ma pole märganud, et nad nii suurt osa omaksid jõulutraditsioonides, kui meil – just see koos küpsetamise ja kaunistamise osa. Magusast on esindatud kindlasti Pavlova kook ja erinevad jõulupudingud.

Hakkasin mõtlema, et okei meil on traditsioonile jõuluroog ikka seapraad ja hapukapsas ja verivorst ja sült, aga mis meil see jõulumagustoit on?

Mis veel? Ahjaa, jõuluvana kodudes ei käi, vaid jätab kingid kuuse alla 24.detsembri öösel  ja võtab talle jäetud küpsisest ampsu ning rüüpab lonksu piima. Põhjapõder ampsab talle jäetud porgandit. 🙂 Küll võib Jõuluvana kohata kogu detsembri vältel erinevates kohtades lastega pilte tegemas – poodides, isegi apteekides, erinevatel üritustel ja söögikohtades.

ic_6d54735ce0edb3f2c6f7e5b4818cf778

Saigi vist kõik kirja, millest rääkida tahtsin. 🙂 Ma veetsin terve eilse päeva pliidi ees ja küpsetasin piparkooke, mida töökaaslastele kinkida. Lisaks tegin esimese leivaküpsetamise katsetuse, mis läks kergelt öeldes aia taha. 🙂 Tulemuseks oli kaks rasket ja taignast plönni, mille koorik oli isegi söödav ja leiva maitsega, aga kahjuks ülejäänud leib söömiseks ei kõlvanud. Eks proovin millalgi uuesti. 🙂

Categories: Austraalia | Sildid: , | 1 kommentaar

Blog at WordPress.com.