Kevade kokkuvõte

Läks vaat et pea kolm kuud mööda, et Uus-Meremaa jutud kirja saada, aga nüüd on nad igatahes olemas. 🙂 Mis aga vahepeal toimunud on? Elu on muidu üsna rutiinne olnud, aga vahepeal olen jõudnud töökohta vahetada näiteks.

Reisilt tagasi tulles sain aru, et minu reisieelne stress polnud mitte ületöötamise küsimus, vaid põhjus seisnes hoopis töökohas endas. Mu enesetunne langes kolinal ühte suurde auku vaid loetud päevade jooksul tööle naastes ning jäi sinna korralikult kükitama ja end haletsema nädalate möödudes. Ma ei hakka siin detailidesse laskuma, aga nagu öeldakse, siis kala mädaneb ikka peast. Olen viimaste aastate jooksul õppinud vähemalt nii palju, et kui olukord on s*tt, siis keegi teine peale minu enda selle suhtes midagi muuta ei saa. Pole mõtet jääda istuma ja ootama, et teised muutuks või midagi teisti teeks. Õnneks on mu kõrval Isaac, kes nägi täpselt mis minuga toimus ning oli suureks toeks. Nii saigi oktoobrikuu lõpus mu aeg sealses restoranis läbi.

Mõned klõpsud veel viimastest cateringi töödest ning üritustest tööl:

 

Hakkasin juba enne lahkumist jälle vaikselt CVsid laiali saatma ja nii juhtuski, et uus töökoht oli juba vähem kui nädalaga olemas. Sain vahepeal kaks nädalat kodus olla, enda patareisid laadida ja oma uue eestlannast sõbrannaga chillida, kes ka Mandurah’s elab. 🙂 Jätkan taaskord restorani juhatajana (ametlik ametinimetus on tegelikult ärijuht), kuid seekord hoopis suure korporatiivi all, mis omab üle Austraalia pea 200 restorani. Roll on palju rohkemat hõlmav, kui ma siiani harjunud olen, aga olen uuteks väljakutseteks valmis. Hetkel käin 6-8 nädalat Perth’is ühes teises sama keti restoranis treeningul ning täpselt jõuludeks võtan Mandurah oma üle. Neli nädalat on nüüdseks selja taga ja kuigi vahepeal tundub infotulv tohutu, siis on ülimalt innustav end sundida oma mugavustsoonist välja astuma.

Teise suurema uudisena otsustasin endale lõpuks ka auto osta. Ostuplaan on meil ammu mõtteis olnud, aga kuna otseselt nagu vaja siiani pole läinud, jäi see sinnapaika. Ühel hetkel hakkasime sellest aga uuesti rääkima ning kuna veebruaris on ju mu emps siia tulemas peaaegu kuuks ajaks täiesti esimest korda (jee!), siis mõtlesime, et aga miks mitte. Bussis on meil ainult kaks kohta ja reaalsus on see, et ega ma sellega ise väga sõita ei taha. Hakkasimegi ühel vabal päeval vaatama ja esindusi läbi käima ning sama päeva õhtuks oli tehing tehtud. 🙂 Minu päris esimene ostetud auto – 2016. aasta Kia Rio. Enne mind on autol olnud vaid 1 omanik ning läbisõitu oli vaid 35 000 km. Siiani olen sõitnud enamasti kodu ja rongijaama vahet, kuid millegi üle kurta küll ei ole ja on tõesti ülimalt mugav sõita.

Vaatan nüüd enda telefonipildid ka läbi, et mis viimaste kuude jooksul tehtud sai. Septembris käisime Perthis, Kings Parkis kevadlillede festivalil:

 

Iga kuu viimasel teisipäeval toimub Mandurah’s tänavatoidu õhtu, kus meiegi tavaliselt läbi käime:

 

Oktoobris sain aasta vanemaks ja kui nüüd aus olla, siis ei tähistanudki seda miskitmoodi. Käisin õigel päeval Perthis sõbranna juures, kelle kanad munevad selliseid vahvaid värvilisi mune. 😀

Kuigi suurt suve veel päris päris käes pole, on ilmad siiski jätkuvalt soojemaks läinud ning nii oleme saanud paadiga väljas käia kui ka niisama rannas. Alles käisimegi laupäeval esimest korda sel hooajal ujumas ja mul läks nii nagu ikka – nüüd vaevlen siin korralikult põlenud seljaga valudes, et magadagi ei saa korralikult. Aga noh, enda lollus. 😀

 

Linnud muutusid meil siin vahepeal suurteks kisakõrideks – küll ei meeldinud neile toas, siis jälle õues, aga lõpuks avastasime, et nad nagu kutsikad ja vajavad rohkem aktiivset aega ning oleme neid nüüd toas lennutama hakanud rohkem ja meil jälle õnnelikud linnud. 😀

 

Käisime eelmisel nädalal Dwellingup’i nimelises linnakeses ja selle ümbruses veidi ringi sõitmas.

 

Ning kuna jõulud kohe ukse ees, siis pole meiegi sellest üle ega ümber saanud. Koju ostsin vaid mõned kaunistused ja suuri plaane meil ei olegi, sest mõlemad enamasti pühade ajal tööl – vähemalt Christmas Day ehk siinne õige jõulupäev 25.dets on meil mõlemil vaba. 🙂 Eile õhtul käisime mööda Mandurah veeäärt jalutamas, kus paljudel inimestel uhked tuled juba üles riputatud ning plaanime enne jõule ilmselt oma paadiga kanalitele minna, et neid lähemalt uudistada. Eelmisel esmaspäeval käisin oma firma jõulupeol – meie restorani stiiliks oli valitud Mehhiko ja ma riietusin inspireeritult Mehhiko Surnute Päeva pühast. 😉 Täna õhtul suundumegi ka Isaac’i töökoha jõulupeole.

 

Nüüd saigi vist kõik huvitavam üles märgitud, mis viimastel kuudel toimunud. 🙂 Kaunist pühadeaega teile ning kui me sel aastal rohkem ei kohtu, siis ka ilusat vana aasta lõppu! 🙂

Categories: Austraalia, Mandurah | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: