Uus-Meremaa põhjasaar – osa 1

22.augusti hommikul helises äratus pigem öösel, kui hommikul, aga umbes kella neljast olime igatahes Perthi lennujaama poole teel. Kell 6 väljus lend Melbourne’i, mis kestis kolm ja pool tundi.

Hommikukohv Perth’i lennujaamas

Meie äraoleku ajaks olime organiseerinud ühe armsa paari meie kodu, linnukesi ja kalu hoidma. Leidsin nad sellise lehe kaudu nagu https://www.aussiehousesitters.com.au/, kus inimesed saavad oma kodusid tasuta reklaamida ning majahoidjad võtavad siis koduomanikega ise ühendust. Oma kodu reklaamimiseks midagi maksma ei pea, küll tuleb tasuda aastane liikmemaks, kui tahad majahoidjaks hakata. Me saime nendega kaks korda enne reisi kokku, et tutvuda ja veenduda, et on tegu ikkagi enam vähem normaalsete inimestega. 😀 Lehel saad lugeda ka majahoidjate iseloomustusi teistelt koduomanikelt, kelle kodusid nad hoidnud on. Etteruttavalt võib öelda, et tegu oli imetoredate inimestega, kes jätsid kodu veel paremasse korda, kui meil see enne oli ning saatsid meile reisi vältel koguaeg pilte ja meile, et kuidas kõik siin kulges. Mina kasutaks kindlasti seda teenust ka tulevikus ja hea ka nipp neile, kes reisida tahavad näiteks. Kogenumad majahoidjad on paar aastat ette juba välja broneeritud ja reisivadki sedasi mööda Austraaliat paari nädala või kuu kaupa inimeste kodusid valvates.

Melbourne’i jõudes panime oma kohvrid hoidu ning hüppasime SkyBus’i peale ja sõitsime kesklinna. Meil oli täpselt nii palju aega lendude vahel, et veidi linnas jalutada ning kohvitada-lõunatada.

Lend Melbourne’st Auckland’i kestis samuti 3,5 tunni ringis ning Uus-Meremaal maandusime kohaliku aja järgi südaööl. Lennud sujusid kõik hästi, süüa sai täitsa hästi ning päris mitmed uued filmid sai ära vaadatud. Olin broneerinud meile lennujaama lähedal asuva Jet Park Airport hotellis toa, et peale pikka päeva reisimist end enne teele asumist välja magada. Lennujaamast ostsime omale kohalikud SIM-kaardid ning tasuta transfeer viis meid hotelli. Päev sai õhtusse umbes kell 2 hommikul.

Jet Park Airport Hotel

Järgmisel hommikul sõime liigagi kalli raha eest liigagi kesise hommikusöögi haha ning kasutasime uuesti ära tasuta lennujaama transfeeri, millega tagasi terminali sõitsime. Sealt sõitsime omakorda rendiauto tasuta transfeeriga nende esindusse lennujaama lähedal, et kätte saada oma campervan. Meie käsutuses oli terve reisi ajaks Jucy campervan Cabana (vaata SIIT), mis hõlmas endas voodit, külmkappi, kraanikaussi ja voolavat vett ning isegi laest alal laskuvat telekat. Meil vedas, kuna tavaliselt on kõik Jucy autod rohelised ja hakkavad juba kaugelt silma. Meie oma oli aga täiesti valge, vaid paari Jucy logoga küljel ja taga.

Aucklandist võtsime kohe suuna põhjapoole ning külastasime Isaaci sünnikohta ja nooruspõlve elukohti, et õhtuks tema isa juurde jõuda ja öö seal veeta. Veetsime toreda õhtu Isaaci sugulaste seltsis ja mina jätsin meespere umbes 22 ajal õhtul edasi muljetama, et autosse kerra keerata. Tahtsime kohe autovoodi järgi testida, et näha kuidas see kargele ilmale vastu peab, sest öösel langesid kraadid ikkagi sinna nulli lähedale. Peab ütlema, et voodi oli väga mugav, aga riideid pidi ikkagi paar kihti seljas olema, et mugav magada oleks. Mina olin selleks hetkeks omale kusagilt juba külmetuspisiku külge pookinud, mis ei teinud mu olemise just kõige paremaks.

Hommikul oli äratus varakult, sest plaan oli kalale minna. Mina jäin kalastamise ajaks hoopis autosse, kuna mudaväli auto ümber oli mu roosade tossude jaoks täiesti läbimatu. Olime nimelt põldude ja metsade vahel jõe ääres, kuhu sai ainult neliveo maasturiga. Aga polnud hullu, kuna mind lõbustasid üsna pikalt kohalikud lehmad, kes end auto vastu sügamas käisid. 😀 Mehed naasesid tühjade kätega ja me asusime taas teele paarsada kilomeetrit põhjapoole, et peatuda järgmised kaks ööd Bay of Islands piirkonnas.



Et esimene öö autos oli ikkagi väga külm olnud ning minu tervis silmnähtavalt allamäge liikumas, otsustasime kaheks ööks Airbnb kaudu öömaja võtta. Bay of Islands, nagu nimigi viitab, on hästi ilus laht oma mitmete saartega. Lahte ümbritsevad mitmed armsad külakesed, meie peatusime Opua nimelises näiteks. Esimesel õhtul käisime avastamas Waitangi’t, mida loetakse praeguse Uus-Meremaa sünnikohaks.

Teine päev oli meil juba ammu ette planeeritud – hommikul suundusime Paihia’sse, kus ootas meid Spot X Fishing laevuke, et lahele 5-tunnisele kalapüügi reisile minna. Kuigi olime broneerinud jagatud reisi, kus oleks pidanud teisi inimesi ka olema, siis meie üllatuseks olime me ainsad reisijad, mis oli väga tore uudis. Ilmataat soosis meid päikesepaistega ning me ei pidanudki kaugele seilama, kui alustuseks söödakalu püüdsime, et siis suuremaid konksu otsa saada. Esimene koht, kus õnne proovisime osutus üsna vaikseks, kuniks Isaac’ile midagi väga suurt konksu otsa hakkas. Peale tükk aega jagelemist osutus saagiks hoopis hai, mistõttu oli aeg ankur üles tõmmata ja mujal proovida. Parim otsus! Me ei jõudnud nii kiiresti püüda, kui palju kalu konksu otsa hakkas. Minul õnnestus saada päeva saak, milleks oli 9 kg kaaluv snapper (eesti k. riffahven?) ja tagasi kaldale suundusime kokku 9 snapper’iga, millest osa kaptenile andsime, osa ise sõime ja ülejäänu Isaaci sugulastele laiali jagasime. Sadamas, kui kapten meie saaki puhastas, õnnestus meil veel üht suurt haid väga lähedalt näha ning samuti sööta üht merelindu, kes seal iga päev kell 12 laevukest ootamas on. 🙂

Käisime meiegi kiirel lõunal ning oli taas aeg merele suunduda, et minna vaatama Hole in the Rock’i ehk auku kivis. 😀 Kõlab igavalt, aga kaugel sellest. Tegu on hoopis suure kaljumürakaga lahe kaugemas servas, kuhu lained ja tuul on aastatuhandetega oma töö teinud ning tekkinud on ava, millest ilusa ilmaga meie laev ka läbi oleks mahtunud. Tuul oli tol päeval aga liiga suur, mistõttu me täielikult läbi sõita ei saanud – laev oleks lihtsalt kalju seintesse triivinud. Meil oli siiski võimalik laeva nina korra augu tagumiselt küljelt lähemale viia, mis oli omaette kogemus küll.

Sellised olid meie reisi esimesed päevad, mille veetsime Auckland’ist põhjapool Bay of Islands piirkonnas. Kolmanda päeva õhtuks vajusin täiesti haigena meie Airbnb kodu voodisse, et veidikegi magada saada (ise kopse välja köhides, aga teadmata, et hullem alles ees) ja järgmisel päeval üle 400km sõit ette võtta.

Categories: Austraalia | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: