Tegijal juhtub..

..ehk et kuidas ma kaks päeva varem puhkusele sain.

Laupäeval (18.augustil) olin jõudnud umbes poolteist tundi tööl olla ja tegu oli just kõige kiirema hetkega lõunavahetuse ajal, kui ühtäkki leidsin tšekivarda umbes veerandijagu enda käelaba seest. Ma ei tea, kas sõna “tšekivarras” üldse eesti keeles eksisteerib, aga inglise keeles on see docket spike ja sinna torkame kõik tellimused, mis välja läinud on, seda siis köögis, baaris ja kohvi station’is. Näeb teine välja selline:

Olin just köögis ootamas, et taldrikuid lauda viia, kui see varras maha kukkuma hakkas ja ma selle lihtsalt kinni püüdsin. Tõmbasin selle kohe välja ja mõtlesin, et mis seal ikka, et läheb üle. Kui verd aga tulema hakkas ja see väga kinni pidama ei jäänud, siis tundsin, et midagi on veits valesti siiski. Surusin salvrätikuid haava peale ja käisin lolli näoga kontori ja köögi vahet, kuniks restorani omanik nägi, mis juhtunud oli ja saatis mind kohe haiglasse. Ma esimese raksuga ei tahtnud väga kuhugi minna, aga siis meenus ka endalegi, et teetanuse süsti saamisest on kindlasti üle 10 aasta möödas. Kuna ma kätt kuidagimoodi eriti liigutada ka ei saanud, siis polnud minust tööl nagunii suuremat kasu ja helistasin Isaacile, et ta mind arstile viiks.

Haigla asemel läksime ühte perearsti kliinikusse, kus sain kohe ka jaole. Haiglas oleks sellise asjaga mitu tundi seal lihtsalt passinud. Arst vaatas käe üle ja mässis selle igaks juhuks sidemesse ning kirjutas veel röntgenisse ka saatekirja. Teetanus oli neil just otsa saanud, mistõttu sain arstilt retsepti, millega jalutasin kõrval asuvasse apteeki, kust teetanuse 38 dollari eest lunastasin ning tagasi arsti juurde läksin, kes selle mulle siis kenasti käevarde süstis. Töölt sain kaheks päevaks vabastuse, mis tähendaski, et minu puhkus oli alanud. 😀

Käsi oli ühe päeva valus ja umbes paar päeva hell, aga reisi alguseks sai kõik ikkagi korda. Röntgenisse ma ei läinudki lõpuks, sest oli näha et kõik vajalik toimis nii nagu pidi ja kuskil midagi muud rebenenud ei olnud. Ainus, mis häda tegi umbes nädala oli süsti koht, mis muutus sügelevaks, kuumaks ning läks punaseks ja paiste. Seda oli aga oodata. Isegi täna (7.sept) on seal veel tugevat tükki tunda. Õnnetusest endast on järgi vaid pisike täpike. Minuga ikka juhtub igasugu imelikke õnnetusi. 😀 Õnneks lõpp hea, kõik hea.

Meie jõudsime aga eile tagasi oma Uus-Meremaa reisilt, mis oli ülivinge ning loodetavasti saan siia varsti ka muljed kirja panna, kui pildid sorteeritud. 🙂

Advertisements
Categories: Austraalia, Lääne-Austraalia, Mandurah | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: