Prügikoll, kodused toidud ning VIISA!

Ühel hommikul kodust 6.40 hommikul välja astudes, et tööle minna, leidsin eest ühe naabritest meie prügikastide kõrval. Oli onuke üsna kohkunud ja hakkas kohe seletama, kuidas nad nii harva siin käivad (umbes kord kuus) ja et prügipäev on teisipäeviti (tegu oli reedega) ning et pole kedagi kes nende prügikasti tee äärde viiks-tagasi tooks ja üleüldse ta pani ainult natukene prahti meie prügikasti.

Kuna hommikutund oli minu jaoks veel küllaltki varajane, siis ei saanudki esimese ropsuga kohe pihta, et mida ta jahub. Ega ta mul sõna väga sekka öelda ei lasnudki, kui jätkas, et taaskasutlus-kasti oli tal ka nats prahti panna, et saagu ma nüüd aru – 15 aastat tagasi oli ainult igal teisel korteril kollane prügikast (taaskasutlus-kastil on kollane kaas, tavalisel roheline) ja et nemad siiamaani ilma. Vaatasin siis ringi, paistab üsna selgelt, et iga korteri ees kenasti kaks kasti, aga mis ma onukesega ikka varahommikul vaidlema hakkan eks. Jätsin asja sel hetkel sinna paika, kuid mida rohkem ma sellele mõtlesin, siis seda rohkem närvi ma läksin. 😀 Peamine põhjus selles, et onu oli üks esimesi, kes meie sissekolides kohe mölisema tuli, kuidas meie konditsioneer liiga vali on ja mida me siin oma rõdule ikka panna plaanime. Pole teine isegi meie otsene naaber, vaid diagonaalis üle sissesõidutee. Ja asi polnudki selles “natukeses” prügis, vaid pigem põhimõttes, et kas on siis raske küsida luba, et kuule me kord kuus käime, et kas võib vahetevahel prügikotikese teie prügikasti panna. Selline salaja hommikul hiilimine on ikka madal, huvitav kaua ta seda juba teinud on? 😀 Töölt naastes vaatasin siis huvipärast prügikastidesse, et palju tal “paari päevaga” seda pahna kogunenud oli ja no suur oli üllatus, kui avastasin, et meie taaskasutlus-kast oli poolenisti täis hunnikutes ajakirju ning tavalises prügikastis oli ikka kena 3-4 kotitäit prahti. Peavad vist suured lugemishuvilised olema, et paari päevaga sellisest kuhjast ajakirjadest jagu saada… Avestades, kui kohkunud ta tol hommikul oli, siis ma südamest loodan, et meie prügikastidest hoiab ta edaspidi eemale. #äärelinnaeluprobleemid haha

Paar nädalat tagasi, enne kui suured tormid ja vihmad (loe: talv) kohale jõudsid käisime me oma vabal päeval Perthis. Pidime pärastlõunal ühe endise töökaaslasega Kalgoorlie’st kokku saama, seega otsustasime hommikul käia Uus-Meremaa poes, et Isaac’i lemmik söögi- ja joogipoolist varuda. Seal olles meenus mulle, et Perth’is peaks ka üks Vene/Euroopa pood olema ja nii otsisime sellegi üles. Seal leidsin kauaoodatud jackpot’i, milleks olid muidugi Karums’i kohukesed! Välja tuli käia ca $2.50 tk ehk umbes 1.62 EUR, aga pole hullu, haarasin terve hunniku. 😀 Lisaks tulid minuga koju veel paar pätsi musta leiba, kaks pakki pelmeene, suur pudel kalja, halvaa ning mädarõigas. Jess! Kuna meil oli sõbraga kohtumiseni ikka veel aega, siis otsustasime üles otsida ka Hollandi poe, et oma stroopwafel’i isu rahuldada. Tegu on sisuliselt küpsisega, kus kahe õhukese vahvlikihi vahel on karamell (teinekord ka mesi või šokolaad). Kes pole neid veel proovinud, siis soovitan kindlasti! Me avastasime stroopwafel’id enda jaoks viimati Amsterdamis käies ning ostsime neid Austraaliasse kaasa näiteks hoopis Vantaa lennujaamast Soomest. 😉 Oma stroopwafel’id me igatahes kätte saime ja suundusime Perthi kesklinna Belgia õllekohvikusse, et oma sõbraga koku saada.

Pärastlõuna möödus mõnusalt jutustades ning Belgia õllesid mekkides. Ühtlasi sain maitsta siiani kallimat õlut, mis maksis $105 dollarit 750ml pudeli eest! Õnneks ei tulnud see väljaminek minu rahakotist haha. 😀 Peab aga nentima, et õlu oli tõesti imeline! (Ja ma pole suurem asi õllejooja!)

1.juunil väisas Mandurah’t Melbourne’i rahvusvaheline rändav stand-up comedy tuur, kus käisime ka täpselt aasta tagasi Kalgoorlie’s (loe SIIT). Seekord piiramatut pitsat ei pakutud, aga sellegi poolest oli üks nalja ja naeru täis õhtu – meile väga meeldis, kuigi üleüldiselt oli koomikute tase eelmisel aastal veidi parem. 😉

Olen oma viisamajandusest siin ennegi kirjutanud, aga kes ei mäleta, siis 17.augustil 2016 andsin sisse oma partnerviisa avalduse, mille ooteaeg on hetkel 18-24 kuud (loe SIIT ja SIIT). 7.juuni 2018 oli see päev, mil mu avaldust lõpuks töötlema hakati, mis tähendab, et sain Immigratsiooniametilt e-maili, kus küsiti täiendavaid dokumente. Esimese asjana meili pealkirja nähes käis südamest jõnks läbi, et kas tõesti polnud materjali piisvalt ja pean meie üle 5. aasta kehtnud suhet (ja üle 3. aasta kestnud abielu) veelkord tõestama hakkama?! Olles aga manuse avanud, rahunesin kohe, kuna sealt vaatas vastu täpselt see, mida ma oodanud olingi – palun minge tehke uus arstlik läbivaatus ja saatke meile uus politseitõend, kuna need kehtivad ainult 12 kuud. Lisaks sellele olin suutnud ühe avalduse kahe silma vahele vist jätta esimesel korral ning samuti ei sobinud neile Eesti karistusregistri väljavõte, mis oli mul eelmine kord online’s taodelnud, mitte posti teel. Ehk siis neli asja. Selge.

Samal päeval panin omale Perth’i uue arstliku läbivaatuse aja, kus ma eile 11.juunil juba ära käisin ($350). Samuti taotlesin omale uue Austraalia karistusregistritõendi ($42), mis peaks varsti posti teel koju tulema ning täitsin ära puuduoleva avalduse. Lisaks saatsin Eestisse meili teel avalduse, et saada Eesti Politsei karistusregistriväljavõte posti teel Austraaliasse. See on ilmselt kõige kauem aega võttev dokument, sest kõigepealt peab see minuni jõudma ning seejärel pean ma selle tõlkimisse saatma, tagasi saama ja siis Immigratsiooni saatma. Vähemalt läheb selle alla ainult postikulu. Sama päeva õhtul saatsin omalt poolt Immigratsiooni ka tõestused, et kõik need toimingud on töösse antud ning juba järgmisel hommikul sain vastuse, et minu avaldus on selle info võrra uuendatud. Seega jess! Tundub, et olen alalise elamisloa saamise teekonnal nüüd lõpusirgel. 🙂 Lõpuks!

Eile peale 2 tundi kestnud arstlikku kontrolli – uriiniproov, kopsuröntgen, vereproov ja üleüldine kehaline läbivaatus. Tehtud!

Categories: Austraalia, Lääne-Austraalia, Mandurah, Perth | Sildid: , , , , | 6 kommentaari

Navigeerimine

6 thoughts on “Prügikoll, kodused toidud ning VIISA!

  1. Sigrid

    Ma sain oma permanent residency 4 paeva tagasi kätte e maili teel ja nyyd alles motlen et mind ei saadetudki uuesti arsti juurde ju 😀 olin muidu valmis minema kyll. Viisa grant letter tuli ka nii lampi, kuulduse jargi oleksin pidanud jargmise aasta martsini ootama. Sulle aga edu viisaga ja loodetavasti saabub elamisluba sinule ka kiirelt!

    • sirliaustraalias

      Sa läksid temporarylt permanendile eks, ehk sellelt esimeselt stage’lt teisele/lõplikule?

      • Sigrid

        Jah, nii on. Saatsin permanendi tõestusmaterjalid alles aprilli lõpus.

      • sirliaustraalias

        Jap siis pole uut medicali vaja ja tavaliselt läheb see kiiresti – ma ootan alles esimest stage’i haha. 😆

      • Sigrid

        Mäletasin nagu, et see kehtib ainult aasta ja peab uue tegema, mu medical rohkem kui 2 a tagasi tehtud, aga ju siis polnd vaja seda jah neile 😀

      • sirliaustraalias

        Ühesõnaga nüüd saaga läbi vähemalt Sul 😉

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: