Ikea mööbel, kasiino & Rottnest saar

Esperance’s elades sai tehtud see viga, et üürisime tühja maja, kuhu oli vaja ise mööbel osta. Kuigi suurem osa soetatust oli teise ringi sisustus, siis kokkuvõttes jäime ikkagi miinustesse, kui pool aastat hiljem kolida vaja oli (loe SIIT). Nii ostustasime, et seniks kuni me pole kindlad, kuhu vähemalt paariks aastaks paikseks tahame jääda – nii kaua üürime sisustatud kortereid või võtame vastu tööpakkumised, millega kaasneb ka majutus.

Nii oleme senini ka talitanud, kuniks Mandurah-sse kolisime. Kuigi elame hetkel üürikas, mis on möbleeritud, siis selle paari kuuga saime aru, et double suuruses voodi ei ole päris see, mis meile sobib (eriti kui oled harjunud king või vähemalt queen voodis magama). Teiseks tegi vedurmadrats meie mõlemi selgadele koguaeg haiget, mistõttu ärkasime pidvalt väsinute ja pahuratena. Nii otsustas Isaac ühel päeval Ikeasse minna, et meile uus voodi ja madrats osta ning ma suundusin tööle. Koju naastes tundus nagu oleksin sattunud lahingurindele, sest vastu vaatas hunnik Ikea kaste ja mööblijuppe, koos pahupidi keeratud elutoaga. 😀 Koos uue voodiga soetas ta meile ka uue diivani, kuna eelmine oli pigem lahtikäiv voodi ja mitte eriti mugav. Pole vist kedagi, kes ei teaks, mismoodi soetatud mööbel Ikeast koju kaasa antakse.. ikka täiesti lahtilammutatuna tükk-tüki haaval. Diivan oli minu koju jõudmise ajaks koos, kuid voodiraami klopsisime koos paar tundi kokku, kuniks oli aeg magama minna, et järgmisel päeval peale tööd see lõpetada ja madrats üles korrusele vedada. Meie korteri plaan on üsna nurgeline ja madrats megasuur, kuid mingi valemi läbi me selle siiski üles vinnasime. Kuigi vahepeal kaalusime tõsiselt selle rõdu kaudu üles vinnata. Nüüd on meil magamistuba voodist täis, uni on magus ja seljad ei valuta enam. 🙂 Ning kuna tegu Ikeaga, siis rahakotti auku ka ei tekkinud. Pilti mul polegi millestki kokkupanduna, aga voodiraam on meil valge MALM mudel King suuruses, vaata SIIT ning õiget diivanimudelit ma ei leidnud, aga midagi sellist (vaata SIIT) ilma panipaigata.

Mõned nädalad tagasi toimus Perth’is Crown kasiino konverentsikeskuses Austraalia hotellideliidu Hospitality Expo ehk teenindusmess, mis suunatud eelkõige restoranide-pubide-baaride-cateringi äride töötajatele/juhatajatele/omanikele. Registreerimine oli tasuta ja nii otsustasime ka meie sinna minna ja ühtlasi öö Crown Towers hotellis veeta, mis samas kompleksis asub. Jõudsime pärastlõunaks kohale, tegime oma check-in’i, nautisime veidi imelist vaadet oma toast (vaata SIIT) ning suundusime messile, mis pidi juba paari tunni pärast esimeseks päevaks lõppema. Olles aastaid Teeviidal ja Ilumessil käinud, ootasin korralikku bokside labürinti suures messihallis, kuid üsna kiirelt sai selgeks, et see üritus on väga palju väiksem versioon. Sellest polnud aga viga, uksel pisteti kohe veinitops näppu ja polnud jõudnud seda veel maitstagi, kui teises käes oli juba õlu. Selgus kähku, et tegu on hospitality valdkonna inimeste tasuta peoga keset teisipäeva 😀 , sest enamik pakkujatest olid just erinevad õllede/veinide/likööride esindajad, kes kõik oma kraami muidugi tasuta pakkusid. Sai süüa, sai juua, sai õlut, sai veini, sai rummi, sai Redbulli kokteile. Oli näha, kes seal juba hommikust saadik olnud. 😀 Kohtasime palju tööalaseid tuttavaid ja koostööpartnereid, kellega praeguses ja endises töökohas oleme kokku puutunud ning mulle pakuti isegi tööd haha. 😀

Õhtu veetsime kasiinos ja Atrium restoranis õhtustades ning Isaacil vedas korralikult blackjack-is, mis tõi meie eelarve jälle tagasi sinna kus ta olema pidi peale voodi ja diivaniostu ning Kalgoorliest Mandurahsse kaasnenud kolimiskuludga. 🙂 Hommikusöök oli meil Epicurean restoranis, mis oli tõesti oivaline ja kahju, et me hoopis sinna eelmisel õhtul sööma ei läinud, sest Atrium oli üsna keskpärane oma valiku ja maitsetega. Aga siis teab järgmiseks korraks. 🙂

Järgmisel päeval otsustasime messile enam mitte naasta, kuna seal poleks meile midagi uut olnud. Samas päev oli ju vaba, siis otsustasime lõpuks ära käia Rottnest saarel, mis asub Fremantle’st poole tunni praamisõidu kaugusel. Rottnest saar on tuntud oma pisikeste kukkurloomade quokkade poolest ja olen nii kaua juba tahtnud sinna minna. Populaarseim viis saart avastada on rattad laenutada ja nii tegime ka meie. Kuna sisuliselt on käes talv, siis polnud saarel paksult rahvast, mis andis meile hea rahuliku võimaluse ringi uudistamiseks. Ilm oli tol päeval lihtsalt imeline, soe, tuulevaikne ja päikeseline, kuid mitte liiga palav. Sõitsime saarele ringi peale 22km, imetlesime kauneid vaateid, tegime quokkadega pilte ning lõunatasime rannaäärses pubis, kuniks oli aeg tagasi suunduda. Suvel on soov sinna kindlasti tagasi minna koos oma snorgeldamisvarustusega, sest need rannad olid seal lihtsalt imelised! Tagumikud olid järgmised 3 päeva ebamugavate rendirataste sadulatest valusad, kuid see oli oma hinda väärt. 😀

Meil on talv nüüd käes, mis tähendab et hommikuti on kuskil max +7 kraadi sooja ning kord nädalas möllavad suured äikesetormid. Tööl elan veidi rohkem järgmised 3 nädalat, kuna asendan enda ülemust, aga konti ei murra. 🙂

Categories: Austraalia, Lääne-Austraalia, Mandurah, Perth | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: