Kuidas läinud on?

Paar kuud tagasi avastasin Facebookis kohaliku jaapanlanna, kes korraldab enda kodus Jaapani toidu ja sushi valmistamise koolitusi ning pikalt plaanimata panin end koos Isaaciga järgmisele algajate sushikoolitusele kirja. Olen sushit juba päris mitmeid aastaid ise kodus valmistanud, kuid soov oli siiski õigeid tehnikaid ja nippe õppida ning Isaac on samuti suur huviline.

27. märtsil koolitus toimuski ja peale meie osalesid seal veel kaks naist. Meid võttis oma ilusas ja avaras kodus vastu Junko koos oma abilisega. Koolitus kestis 3 tundi ning selle jooksul õppisime kuidas õigesti sushi riisi keeta; jaapani omletti teha; ise teriyaki kastet teha ning kuidas valmistada autentset teriyaki kana; valmistada erinevaid maki rulli täiteid; ning muidugi kuidas sushi maki rulle kokku panna, keerata, lõigata ning serveerida. Junko oli väga professionaalne ja detailne oma õpetustes ning me jäime koolitusega igati rahule. Koju tõime mõlemad suured vaagnad sushit, mis tähendas, et Isaac viic suure osa neist samal õhtul tööle, sest me kahekesi lihtsalt ei jaksanud sellist kogust süüa. Rohkem infot tunni kohta leiad SIIT.

Aprilli alguses oli Isaaci sünnipäev ja selle puhul veetsime ühe mõnusa päeva – käisime Perthis lõunatamas; Mandurah’s minigolfi mängimas ning õhtul ühes väga armsas koduses Jaapani restoranis söömas. Kinkisin Isaacile sünnipäevaks süvamerekalapüügi päeva merel, kus möödunud laupäeval käisimegi. Kahepeale tõime koju 4 kala ning ühe suure crayfish’i ehk vähi. Kuigi kalaõnn kellelegi eriliselt sel päeval ei naeratanud, oli vahva siiski päev merel veeta. 🙂

Tööst nii palju, et olen praegu käinud kaks nädalat ühes kohalikus restoranis tööl. Ametinimetuselt olen restorani juhataja, aga hetkel veel niiöelda prooviperioodil-katseajal, enne kui lõplik palgapakkumine tehakse. Mulle seal meeldib, see on kodule lähedal ja üleüldiselt on kõik positiivne. Tegu on väikese kohaga, kus omanik on ise ka peakokk ja restoran on olnud avatud alla kahe aasta ning kiirelt saanud kõige populaarsemaks resotraniks Mandurah’s.

Samal ajal ootan ma praegu vastust ühest hotellist, mis asub meist siit 30km kaugusel, kuhu kandideerisin Duty Manager ehk siis abijuhataja kohale. Tegu on sama firmaga, mille all Isaac töötab – üle Austraalia on neil üle 300 ettevõtte, Lääne-Austraalias 30 pubi-hotelli. Lisaks omavad nad Austraalia suurimat supermarketite ketti ja kaht suurimat alkoholipoe ketti. Koht, kuhu ma kandideerisin koosneb 10 toast, pubist-resotranist, spordibaarist ja ööklubist. Seega karjäärialaselt arenemisruumi selles firmas on ning tegu on väga põhjaliku struktuuriga.

Et siis olengi siin kahevahel praegu, kumb võtta – kumb jätta. Tundub, et sel nädalal peaks asjad paika loksuma ja võtan kõike päev korraga. 🙂 Nii palju siis praegu tööst.

Munadepühade ajal me suurt midagi ette ei võtnud, aga juhtus nii et Suurel Reedel olime mõlemad vabad ja meil käisid Merit ja Steve külas, keda me polnud vist umbes 4 aastat näinud! Istusime meil aias ja muljetasime, mis vahepeal toimunud on. 😀 Juttu jätkus ja loodetavasti näeme varsti jälle!

Ahjaa, oleksin peaaegu unustanud – augusti lõpus lähme me reisile ja seekord on sihtkohaks Uus-Meremaa! Meie viimastest UM külastusest on üle 3 aasta möödas ning seekord võtame ette Põhja saare, kus ma käinud ei ole. Lendame Aucklandi ja rendime sealt auto, et külastada Isaac’i isapooseid sugulasi ning ringi reisida. Ei jõua ära oodata!

Categories: Austraalia, Lääne-Austraalia, Perth | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: