Esperance’s käik ja kus mu viisa on?

Eelmises postituses unustasin täiesti mainimata, et vahepeal võtsime veel ette kiire sõidu Esperance’i, et oma paat rendikuurist ära tuua. Kolimise käigus polnud meil lihtsalt aega, et Kalgoorlie’st Esperance’i sõita ja siis sealt siia Mandurah’sse.

Kuna Isaac’il oli vaid kaks vaba päeva, otsustasime 700km sõitu alustada siis, kui ta töölt koju tuli ehk südaööl. Plaanis oli sõita nii kaua, kui jaksame ja siis bussis tukkuda, et järgmisel päeval juba tagasi sõita. Voodi oli tehtud ja vahetusriided kaasas, aga alati ei lähe kõik, kuis plaanitud. Nii saime vaid 100km linnast välja sõita, kui pidime tee ääres asuvasse parklasse seisma jääma, kuna kängurud hüppasid iga 5 minuti tagant teele ja 50km/h kiirusega ei olnud mõtet ka tiksuda ning oma elusid ohtu seada. Tavaliselt on kängurud aktiivsed just koidu või hämariku ajal ning öö saabudes nad sedasi ringi ei konda – ei tea, mis neil sel õhtul hakkas, äkki olid täiskuu tõttu kuutõbised. 😀 Meie aga viskasime bussi taha pikali ja nautisime spontaanset matkakogemust. 🙂

Hommikune äratus venis kuidagi pikale ja liikuma saime teisel päeval alles 9 ajal hommikul. Ilm oli ilus ja sõit Esperance’i ei ole midagi erilist, aga kindlasti huvitavam, kui sirges joones näiteks Kalgoorlie’st Perth’i sõita. Vahepeal näeb armsaid väikeseid linnakesi ka ning saab isegi paar korda kas vasakule või paremale pöörata. 😀 Lõunatasime minu Austraalia esimeses peatuspaigas, Lake Grace’s, kus seekord pubisse küll sisse ei astunud ning Esperance’i jõudsime kuskil 16.00 ajal kohale.

Otsustasime veidi jalgu sirutada ja õhtusöögi poolist kaasa varuda ning läksimegi paadile järgi. Kuuri ukse avades selgus tõsiasi, et 6 kuuga on treileri kummid tühjaks läinud, mistõttu tuli minna poodi pumba järgi. See seik võttis jällegi omajagu aega ja nii asusime tagasiteele umbes 17.30 ajal. Otsustasime vaadata kuidas olustik on ja sõita nii kaua kui jaksame. Lake Grace asub poolel teel ja otsustasime taaskord veeta öö ühes teeäärses parklas veidi Lake Grace’st väljas.

Kolmanda päeva hommikul olime tublid ja asusime juba enne kella 7 hommikul teele ja nii jõudsime vaatamata teetöödele lõunaks koju. Paat on meil nüüd maja ette ära pargitud ja vajab veidi kõpitsemist, enne kui ta uuesti merele viime. 🙂

Mõtlesin sekka ka rääkida taaskord viisamajandusest – kas mäletate, andsin oma partnerviisa avalduse sisse 17.augustil 2016 Daintrees elades (loe SIIT). Sel hetkel oli ooteaeg 13-15 kuud. Nüüd järgi uurides on ooteaeg pikenenud 20-25 kuuni, haha! Räägitakse, et iga avalduse jaoks määratakse vastav ametnik, kes siis sinuga tegeleb. Mul pole veel sedagi! 😀 Aga ma ei muretse, sest kui tavaliselt antakse selle viisa esimese sammuna ajutine elamisluba (mis mul ka juba on), siis mina kvalifitseerun kogu selle ooteaja ja lisaks veel abielus olemisega nüüd otse alalisele elamisloale. See tähendab, et siis ei pea enam lisaks 2 aastat ootama, et ajutiselt alalisele üle minna. Kui keegi millestki ka nüüd aru sai. 😀

Categories: Austraalia, Esperance, Lääne-Austraalia | Sildid: , , , | 3 kommentaari

Navigeerimine

3 thoughts on “Esperance’s käik ja kus mu viisa on?

  1. Mihkel

    Tundub, et teil ei saa seiklused küll kunagi otsa 🙂

  2. Pingback: Prügikoll, kodused toidud ning VIISA! | Do you come from a land down under?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: