Reisipäevik: Geraldton – Kalgoorlie ning juba kohalikud kuulsused

Teise päeva hommiku Geraldtonis algas varakult, kui viisime Wilsoni parandusse. Üsna kiirelt selgus kurb tõsiasi, et vana buss on paadi ja koorma vedamisest sussid püsti visanud ning vajab uut käigukasti. Lisaks sellele tuli välja vahetada ka generaator. Mis seal ikka, kui vaja, siis vaja. Kahjuks polnud Geraldtonis käigukasti kuskilt saada, mis tähendab, et see tuli Perthist tellida.

Nii jäime Geraldtoni veel kaheks ööks, kuna kogu kupatuse organiseerimine ja paigaldamine võttis aega. Kasutasime seda aega puhkamiseks ja ei teinudki väga midagi. Neljapäeva, 9.veebruari, hommikul saime lõpuks liikuma hakata ning võtsime suuna Kalgoorlie poole. Esialgne plaan oli mööda väiksemaid teed liikuda sisemaa poole, kuid olles paar tundi sõitnud sai selgeks, et paremini liigume edasi siiski maanteedel, kus ei ole nii suuri tõuse ja langusi. Keskmine kiirus jäi nõnda sinna 60 km/h kanti, kuid sõita oli üle 900km. Tee oli üsna üksluine, kuid kohalejõudmise soov oli suur ja nii me umbes kella seitsme ajal lõpuks pubisse kohale ka jõudsime.

Saime tol õhtul kokku oma otsese ülemusega, kes muidu asub Perthis. Rääkisime ja kohtusime osade töötajatega ning saime selleks ööks omale motellitoa. Järgmisel hommikul oli aeg buss ja paat asjadest tühjaks tassida ning kolida sisse oma korterisse. Me elame vastuvõtu ja alkoholipoe kohal, sissepääs on läbi kontori. Kokku on meil kolm magamistuba, millest üks on hetkel rohkem kontoriruum. Lisaks on avatud köögiga elutuba, kinniehitatud rõdu ning vannituba, mis sai enne meie tulekut kapitaalremondi. Mööbel on olemas, elutoas ning ka magamistoas on teler ning Internet on tasuta ja täiesti piiramatu andmemahuga, jee! Nüüd saan vabalt igal ajal blogida, videosid laadida ning kõnesid teha. 🙂 Soovi korral saame organiseerida ka vannitoa koristuse hotelli koristajate poolt, mida me veel teinud küll pole.

Tööst olen põgusalt juba ka rääkinud, hakkame nüüdseks järjest rohkem sisse elama ning kuigi õppida veel on, siis tunnen end juba palju mugavamalt. Põnevust meil siin aga jagub… Nädalapäevad tagasi murti öösel alkoholipoodi sisse ja varastati mitte eriti suures koguses siidreid – me magasime kogu jama maha, sest alarmid mis pidid sissetungijatest märku andma, seda ei teinud. Paar päeva hiljem loobiti poeuksest väljaspool asuvaid külmkappe kividega ja töötajad pääsesid napilt, et ise vastu pead ei saanud. Seda kõike sellepärast, et purjus aborigeenile ei müüdud alkoholi, mis on seadusega keelatud nii ehk naa, vahet pole, mis rassiga tegu. Lisaks sellele oli meil siin suur voolukatkestus, mis tähendas seda et kassad ega ükski süsteem ei töötanud. Me pidime siiski avama, kuna pubi ja bistroo poolel oli vool olemas – müügitehingud sai kõik käsitsi paberile kirjutatud, et siis hiljem kassasse sisse lüüa. See kõik viis vahepeal juhtme nii kokku, aga hakkama saime!

Kuna politsei on meil siin juba igapäevane külaline, siis juhtus ka nii, et meid tuli intervjueerima kohalik ajaleht. Nagu ma olen maininud siis need sotisaalsed probleemid on siin igal pool, aga keegi väga kuskil avalikult neist ei räägi. Meile aga andis ülemus üsna konkreetsed juhendid, et juhatus tahaks hea meelega näha, et kõik need sündmused avalikkuse ette toodaks, et äratada rohkem avalikusse teadlikkust ja tähelepanu. Nii andiski Isaac ajalehele üsna ausa intervjuu ning meist tehti koos teiste töötajatega ka pildid. Täna hommikul olimegi siis lausa ajalehe kaanel! 😀

20170227_090514

Peale artikli ilmumist, esimese asjana täna hommikul, sain kõne kohalikult uudistekanalilt GWN7, et nad sooviksid selle loo põhjal minu ja Isaaciga intervjuu teha. Nii tuligi neiu telekanalist lõunaks kohale, filmisime intervjuu ja klippe alkoholipoest ning see kõik läheb eetrisse juba täna õhtul kell 17.30 (Lääne-Austraalia aja järgi). Intervjuud oli väga imelik ja naljakas anda, ei tundnud me kumbki Isaaciga end eriti mugavalt, kuid eks siis näis, mis välja kukkus. 😀 Ilmselt saab seda ka netist järgi vaadata, eks jagan linki siin ka.

Nii me siin elame – igav ei hakka! 😀 Olen nüüdseks oma reisijuttudega ka järjele jõudnud lõpuks ja peaks ette võtma videoklippide monteerimise, loodan et need kuudeks jälle seisma ei jää. Elutempo on kuidagi harjumatu veel natuke, aga loodan et see rütm ka varsti paika loksub. 🙂

Vabadel päevadel käisime eelmisel nädalal Hammond pargis näiteks, kus ma endale kaheks päevaks heinapalaviku külge sain ning proovisime niisama puhata. Pargis sai näha erinevaid linde ning pidavat ka kängurusid olema, aga neid me ei leidnud.

Categories: Austraalia, Boulder, Kalgoorlie, Lääne-Austraalia | 5 kommentaari

Navigeerimine

5 thoughts on “Reisipäevik: Geraldton – Kalgoorlie ning juba kohalikud kuulsused

  1. Aivar Sikk

    Hea lugeda seiklustest maailma kuklapoolelt!

  2. Meedia ei jäta Sind kusagil maha!

    • USAs ja Kanadas juhtub igast kentsakaid lugusid põlis-ameeriklastega, kellel on väga palju soodustusi ja seaduseauke. Natukene meenutab aborigeenide olukorda, kus kogu aeg ollakse purjus ja seadusega pahksis.

      • sirliaustraalias

        Jaa, see on ilmselt üsna sarnane. Ma ei tea ainult, kas põlis-ameeriklased ise ka vägivaldsed on? Austraalias on see suur suur probleem, aga Lääne-Austraalia osariigis kipub see miskipärast palju hullem olema, kui idakaldal. Seal on nad kaasatud palju rohkem kultuurilistesse ning tööprogrammidesse, mis nad tänavalt eemale hoiab.

      • Montanas olles kuulsin selliseid jutte, et nad varastavad sõiduautosid, sõidavad oma elualadele, kus politsei võim ei kehti ja auto jääb neile, kuna politsei ei saa midagi teha.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: