Reisipäevik: Broome – Geraldton

Broome’s olles hakkasime tundma, kuidas pidev sõitmine ja teel olek on hakanud meid kurnama ning seisime otsuse ees, kas külastada imelist Karijini rahvusparki või minna otse edasi Karrathasse ja sealt rannikut mööda allapoole. Kaalusime pikalt ning lõpuks otsustasime Karratha kasuks, peamiselt ajanappuse ja üleujutuste tõttu – nii saame tulevikus Karijini-s rohkem aega veeta, kui vaid kiirelt läbi sõita.

Broome’st Karrathasse on veidi üle 800km sõitu ning tol päeval ei olnud aknast küll mitte midagi vaadata, mis pani aja korralikult venima. 😀 Jõudsime enne pimedat karavanparki, kus käisime kiirelt ujumas ja suundusime edasi Tambrey Tavernisse, kus töötab meie sõbranna Sarah, kellega me kunagi Esperances koos töötasime. Plaan oli juttu ajada ja vanu aegu meenutada, aga kuna sel õhtul oli suur poksimatši ülekanne ja pubi rahvast pungil, ei jäänud tal kahjuks palju vaba aega, et meiega maha istuda. Veetsime vaatamata sellele ühe mõnusa õhtu ja oli tore end tuulutamas käia. 🙂

Järgmisel hommikul võtsime eesmärgiks jõuda Coral Bay-sse, mis tähendas veidi üle 500km sõitmist. Tegu on ühe imepisikese külaga ookeani ääres, mis on tuntud oma imeilusa rannajoone poolest, kus on võimalik otse kaldalt snorgeldada ning koos vaalade ja mantaraidega sukelduda. Meie esialgne plaan oli sinna jääda nii 3-4ks päevaks, kuid karavanparki jõudes saime teada, et oodata on palju vihma ja tormi ning soovitati jääda esialgu kaheks ööks.

20170205_090625

Olles asjad lahti pakkinud, lippasime kohe üle tee randa – lestad jalga, maskid pähe ja snorgeldama! Olime omale ostnud juba mitu kuud tagasi uued innovaatilised snorgeldamismaskid, mis katavad terve näo, et ei peaks tüütult läbi toru suu kaudu hingama. Kahjuks läks aga nii, et 45 minutit hiljem olime me poes ja ostsime mõlemad omale tavalised maskid, sest need uued ja ägedad lasid igalt poolt vett sisse. 😀 😀 Järgmisel hommikul olime üsna varakult juba vees oma uute old-school maskidega ning nautisime täiel rinnal seda imelist veealust maailma, mis meile kahe sammu kaugusel avanes.

Meie maskid sedasi kahjuks ei toiminud. Pilt Internetist.

Meie maskid sedasi kahjuks ei toiminud. Pilt Internetist.

Veetsime pool päeva snorgeldades kuniks kered heledaks läksid ning suundusime lõunale. Nahk ja juuksed olid soolasest ookeaniveest ja päikesest nii kuivaks muutunud – lõpuks hakkas kohale jõudma, et olime vihmametsa ja troopika selja taha jätnud. Samal ajal nautisin täiel rinnal seda, et ookeanis oli võimalik ujuda kartmata krokodille ja stingereid (haioht on suuremal või vähemal määral igalpool Austraalias – riffide juurest leiab üldjuhul vaid väikeseid ohutuid liike). Käisime sel pärastlõunal veel kalaõnne proovimas (tulutult) ning õhtustasime hästi armsas ja hubases pitsarestoranis. 🙂

20170204_192501

Oma kolmanda päeva hommikul olime veel üsna kindlad, et jääme paariks päevaks veel Coral Bay-sse, kuna ilm tundus päris hästi hoidvat. Peale mõningast arutelu otsustasime lõpuks siiski teele asuda, kuna vaatamata maalilisele ümbrusele hakkasid kärbsed hulluks ajama ning üleüldine väsimus teel olemisest andis tunda. (Kes mu sotsiaalmeedia kanaleid jälgib, nägi mind kandmas kaunist kärbsevõrku, mis üle pea tõmmatakse, et nad silma-ninna-suhu-kõrva lennata ei saaks. 😀 ) Mõeldud-tehtud, pakkisime asjad kokku ja võtsime suuna Geraldtoni poole (ca 700km). 6.veebruar märkis endas ühtlasi ka päeva, kus sõnaotseses mõttes sai meil Austraaliale ring peale sõidetud, sest jõudsime tagasi Monkey Mia-sse, mis oli läänekalda põhjapoolseim koht, mida me külastanud olime. Selle sündmuse tähistamiseks otsustas Wilson aga korralikku streiki alustada – kaotasime kogu voolu, mis tähendab, et ei töötanud ei raadio ega konditsioneer ning samuti esines probleeme käigukastiga. Hoidsime viimased 300-400km hinge kinni ja proovisime mitte kuumarabandust saada, eesmärgiks vaid elusalt Geraldtoni jõuda. Kohale me jõudsime ning olin meile broneerinud pisikese kämpingu ühes karavanpargis, kuna Wilson oli järgmiseks hommikuks parandusse kirja pandud ja ausalt öeldes oli isu voodis magada suur.

Advertisements
Categories: Geraldton, Lääne-Austraalia | Sildid: , | 5 kommentaari

Navigeerimine

5 thoughts on “Reisipäevik: Broome – Geraldton

  1. Kui tihti Sulle öeldakse, et tahaks ka päikest ja soojust ja snorgeldada? Mul on praegu see tunne, et tahaks seda lörtsises ilmas öelda, aga mida see päästab.

    P.S. Huvitav, kas wordpress näitab, mitu sõna või tähte Sa siia kokku kirjutanud oled.

    • sirliaustraalias

      Enam nii tihti ei öelda, aga tead see käib mõlemat pidi – kui meil siin talv ja tuuline ning külm (0 kraadi), siis naudivad kõik Eesti suve, mis toob alati koduigatsuse peale.

      Pean uurima, kas sätete alt midagi sellist leida võib. Igal aastal mingi aeg näitab küll tegelt, kui mitu aastat ma siin olnud olen, mitu postitust kirjutanud jne.

    • sirliaustraalias

      Aa, ja eile algas ametlikult sügis. 😀

  2. Pingback: VIDEO: Reisipäeviku viimane osa – Darwin & Coral Bay | Do you come from a land down under?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: