Puhkuse algus & Paronella park

Tervitused Lucindast! Eile jõudsime kohale Wanderers Holiday Village karavanparki, kuhu jääme vähemalt järgmiseks kaheks nädalaks. Proovin nüüd aga meie lodgest lahkumise ja puhkuse esimesed päevad kokku võtta, enne kui kõik meelest läheb. 🙂

15749804_10207426123682472_442775184_n

Eelmises postituses unustasin täiesti mainida, et kahel päeval enne jõule käisime paadiga Daintree jõe peal ning teisel päeval oli ka vabatahtlik L meiega kaasas. Kahjuks naasesime mõlemal korral ilma ühegi kala või krabita. 😀 Vähemalt saab öelda, et andsime endast kõik, et midagigi jõululauale püüda. 😛 Lisaks saatis L mulle veel mõned pildid meie jõululaupäeva õhtusöögist, mida siingi teiega jagan.

26.detsembri ehk Boxing Day hommikuks olime nii valmis lahkuma kui veel olla sai. Kella kuuest oli äratus ning pakkisime viimaseid asju bussi, et umbes 7.30 ajal lahkuda. Paati järelkärul bussi külge ühendades avastasime, et järelkäru tuled ei tööta. Siinkohal pole kedagi muud süüdistada, kui iseennast, kuid me ei olnud korralikult ühendust kontrollinud eelnevalt ja eeldasime lihtsalt, et kõik peaks toimima. Õnneks võttis meie elektrik pühade hommikul telefonikõne vastu ja nii me tema juurde sõitsimegi, ta asus umbes poolel teel lodgest Mossmani. Start hilines küll umbes poolteist tundi, kuid kella üheksaks olime teel – vabatahtlik L kottide vahele pakitud, kuna bussid pühade ajal ei sõitnud ning tal oli vaja lennule jõuda. Elektriku juures saime teada kurva tõsiasja, et bussil on küll järelkäru ühenduskoht olemas, kuid tegelikkuses pole sealt ühtegi juhet kuhugi ühendatud ja see pistik istub seal niiöelda “ilupärast” lihtsalt… See oli esimene proovikivi meie puhkuse algusesse, kuid otsustasime siiski edasi sõita ning lihtsalt käesignaale kasutada ja oma plaane mitte rikkuda lasta. Nii jõudsime umbes lõunaks Cairnsi, kus L-ga hüvasti jätsime ning kiirelt veel viimased puuduolevad asjad ostsime (Boxing Day allahindlused ju siiski – skoorisin omale $450 blenderi $120 eest!).

Edasi viis meid tee umbes 100km Cairnsist lõuna poole – Paronella Parki. Hoidsime vahepeal küll hinge kinni, kui pöördeid teha vaja oli, aga olime ettevaatlikud ja kõik sujus turvaliselt. Olles end karavanpargis sisse seadnud, käisime kohalikus pubis lõunal, poes toiduvarusid täiendamas ning jões ujumas. Vesi oli soe nagu supp ja krokodillide pärast sealkandis muretsema ei pea, seega mida hing veel ihaldab onju. 🙂 Õhtupoolikul kokkasime süüa, tegime väikese jalutuskäigu ning pugesime peale filmi vaatamist põhku.

Teise päeva hommikut alustasime jalutuskäiguga pargi sees, mis on tõesti üks imeline koht. Veidi tausta ka: hispaanlane Jose Paronella saabus Queenslandi 1913. aastal, kus ta töötas 11 aastat suhkruroo tööstuses. 1924. aastal naases ta Hispaaniasse, abiellus oma naise Margaritaga ning 1925. aastal tulid nad tagasi Austraaliasse mesinädalatele. 1929. aastal ostis Jose tüki maad Mena oja kaldal, mis täna on tuntud kui Paronella Park. Jose rajas sinna käsitsi aiad ja pargi, mida inimesed saaksid nautida. Ta oli pea 100 aastat oma ajast ees, genereerides pargile voolu hüdroelektrijaamaga ja näidates iga laupäeva õhtul kinofilme. Ülejäänud piirkond sai voolu alles 1960ndatel. Lisaks toimusid pargi lossi- ja balliruumides peod, koosviibimised, pulmad jms. Park on aastate jooksul saanud räsida nii üleujutuste, tsüklonite kui ka tulekahjude poolt ning see oli pikki aastaid avalikkusele suletud, kuniks praegused omanikud selle 1993. aastal ostsid ning on teinud rasket tööd, et Jose pärandit originaalsel kujul säilitada.

Me veetsime hommikul pargis vist kuskil poolteist tundi, mille jooksul avastasime hoonete varemeid, koskesid ning erinevaid loomi ja kalu, kes pargis elavad – veest leiab kilpkonni kui ka kalasid ning pea kohal lendavad ringi nahkhiired ja ilusad sinised Ulysses liblikad.

Päeva veetsime Atherton kiltmaa piirkonnas ringi sõites ja koskesid avastades. Seal asub neid mitmeid, kuid me jäime seekord Millaa Millaa linna ümbruskonda, kus asub suisa “koskede ringsõit”, mis on 15km pikk ja kus asub 3 koske. Kõik olid omamoodi ja erinevad ning peaaegu kõigis oleks saanud ka ujuda, kuid me ujusime siiski vaid ühes – Millaa Millaa kose all – mis oli küll kõige pruunima veega, kuid kõige lihtsamini ligipääsev. Eelneva päeva jões ujumisega seda siiski võrrelda ei andnud, sest vesi tundus jääkülm! 😀 Peale ujumist sõitsime veel kahe pisema kose juurde, kuid need külastused jäid üsna lühikeseks märja rohu sees pesitsevate kaanide tõttu. Üleüldiselt olid kosed küll lahedad, kuid ülimalt kokkukuivanud, sest siiani ei ole märg hooaeg endast veel märku andnud – vaadake ise näiteks Millaa Millaa oma, pole teist ollagi.

Sellest, kuidas ma meid bussist välja lukustasin ning õhtusest Paronella pargi tuurist ja muust saate lugeda juba järgmises postituses. 🙂

Categories: Atherton Tablelands, Austraalia, Cairns, Daintree, Mossman, Queensland | Sildid: , , , , , | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: