Viimane nädal džunglis

Haha, paar postitust tagasi kirjutasin ja näitasin videot SIIN, kuidas meie isane kaasuar on hakanud enda peegeldust akendes ründama. Mõned päevad oli nagu vaikus majas, kuid nüüd on ta avastanud, et ka ülejäänud maja koosneb peaasjalikult akendest ning vähemalt kord päevas tuleb ette, et ta pea ees näiteks meie elutoa aknasse hüppab. Nii see džunglielu käib, eksole. 😀 Eile nägime lõpuks ära ka Rhinoceros Beetle ehk “ninasarvik-mardika”, keda terve siinoldud aja jooksul näha olen tahtnud. 😛

Kauaks meile seda enam järgi polegi jäänud, täpselt nädala pärast oleme me juba teel. Reedel saabusid siia meie asendajad ning tänaseks on kõik nagu sisuliselt üle antud ja ära õpetatud, et meil polegi väga enam midagi teha. Laseme neil rohkem ja rohkem asjatada, sest muudmoodi ei õpi kuidagi moodi, kuid kliente on nii vähe praegu, et neljapäevast alates polegi ühtegi reserveeringut kuni meie lahkumiseni.

Ahjaa, meil oli täna kaks tööintervjuud, üks telefoni ning teine Skype’i teel, ning eelmisel nädalal suhtlesime veel paari kohaga. Tegemist on laias laastus sarnaste rollidega nagu siingi, kuid veelgi ägedamates kohtades, kui praegu. 🙂 Mul pole väga mõtet neid siin suurt aga lahkama hakata, kuna praegu pole midagi veel kindel. Nädala lõpuks võib asjades ilmselt rohkem selgust olla, kuid ei taha midagi praegu ära sõnuda. 🙂

Praegu on tõesti juba selline tunne, et need päevad venivad nii pikalt, kuna meil on asjad tegelikult juba kõik nii palju pakitud kui võimalik. Homme saame l õ p u k s paadi ka kätte, mis ongi praegu viimane asi mille taga oodata. Olemegi veetnud meie asendajate ja vabatahtlikuga niisama aega ning käinud nii Mossmanis kui ümbruskonnas ringi sõitmas, väljas söömas ja rannas jalutamas.

Kui ma siia enne jõule enam ei juhtu sattuma, siis teile kõigile aga ilusaid pühi ja kauneid jõule ning hoidke ennast ja oma lähedasi!!