Vihmametsa aeg hakkab lõpule jõudma

Kui ma eile õhtul magama läksin, siis poleks ma veel ette osanud kujutada, et just täna me oma praeguses töökohas lahkumisavalduse sisse anname…

Kui nüüd aga ausalt rääkida, siis iseendale see mingi suure üllatusena tegelikult ei tulnud. Olen sellest siin vaikselt juba ju ammuilma rääkinud, et mingit muutust nagu tahaks. Meie peamiseks motivaatoriks on terve aja olnud raha, täpsemalt säästmine. Siinses keskkonnas on seda nii lihtne teha, kuna mingeid arveid meil ei ole ning majutuse, söögi ja kütuse eest ei pea midagi maksma. Ehk et reaalselt suurem osa tiksus lihtsalt pangakontole.

Ühel hetkel hakkasime pingsamalt mõtlema sellele, kus me end tulevikus täpsemalt näeme ja mida me ikkagi teha tahaks. Unistuseks on päris pikalt juba hakanud saama omada iseenda majutusasutust, täpsemalt midagi B&B ehk siis majutus koos hommikusöögiga stiilis kohta. Käisime umbes kuu aega tagasi isegi pangas, et näha, kus me majanduslikult omadega oleme ja mida me endale siinses regioonis umbes lubada saaks. Ütleme nii, et oma kodu jaoks saaks juba laenu küll, kuid oma äri jaoks ning seda just Põhja-Queenslandi “riskipiirkonnas”, veel mitte. Riskipiirkonnaks on see eelkõige oma looduslikke ohtude, nagu näiteks tsüklonite, tõttu – sissemaksuks on vaja 30%, ouch! Lihtsalt kodu ei tahaks veel soetada, kuna pole huvi lihtsalt üheksast viieni kuskil suvalises kohas ka tööl käia, et siis elu lõpuni laenu tagasi maksta, et kodus ainult magamas käia. 😀 Tahame olla iseenda ülemused ja töötada iseenda jaoks.

Nördinud me ei olnud, pigem pani see käik asjad rohkem perspektiivi praeguse töökoha suhtes. Tunneme mõlemad, et see koht on end meie jaoks täielikult ammendanud – põhjuseid on palju, võiksin neid siia pikalt loetleda, kuid privaatsuskaalutlustel pigem ei hakka :). Kõiki neid argumente vaadates hakkasime aina rohkem ja rohkem arutlema, et aga kas need säästud siis tõesti kaaluvad üles selle, et meil elu nagu väga polegi ning oma karjääris ei saa me kuhugi poole enam areneda, kuna lihtsalt pole võimalik. Kuklas vasardas koguaeg ka see teadmine, et iga päev võib lodge lõpuks maha müüdud saada ja mis siis edasi?

Viimased paar nädalat olen iga päev istunud erinevatel töökuulutuste lehtedel ja muudkui unistanud, et saaks siit vaid minema. Saime aru, et oma veebruarikuu puhkuselt me siia tagasi tulla enam ei taha. Jõudsime paar päeva tagasi punkti, kus me muust ei rääkinud, kui sellest kuidas on aeg minna. Täna hommikul prügimäele sõites pakkusin välja, et selle hullumise asemel on ilmselt aeg omanikule teada anda, et jaanuari lõpp jääb ka meie siinse tööaja lõpuks ning puhkuselt me tööle enam ei naase. Olen seda varemgi öelnud, aga sõnakõlksuks on see alati vaid jäänud, kuid täna oli ka Isaac minuga nõus, et milleks seda kummi ikka enam venitada. Nii saame rahuliku südamega hakata töökohtadele kandieerima ning omanikku ka soovitajana kasutada.

Mõeldud-tehtud! Koju naastes panin meili teele ja sain kohe ka kõne vastu. Ütleme nii, et meie otsuse üle ei oldud kohe teps mitte õnnelik, kuid hiljem olukord leebus. Ma ei leia, et 2 kuud etteteatamist oleks kellegi suhtes ebaaus või liiga kiirelt lahkumine. Ega see töölt lahkumine mingi lihtne ettevõtmine kipu olema, kuid nii mina kui ka Isaac oleme nii rahul selle otsusega, sest meil mõlemil on nüüd suur raskus õlgadelt kadunud!

Kuhu edasi? Pole õrna aimugi. 🙂 Oleme mõnes mõttes samas seisus, kui Tasmaaniast lahkudes, et avatud asukoha poolest kogu Austraaliale. Ameti poolest on plaan jääda sarnasesse rolli kui võimalik ehk et juhatada mõnda majutusasutust või pubi-baari. Aga kui leidub midagi sobivat meile koos või miks mitte eraldi näiteks siinkandis (mitte küll siin pool jõge või keset vihametsa, haha), siis lõpmatus suves elamise vastu pole mul endiselt midagi. 😉

13640937_10206218777659576_6426297692415118198_o

Kaasuaridest jään kohe kindlasti puudust tundma!

Categories: Austraalia, Daintree, Queensland | Sildid: , , , | 3 kommentaari

Navigeerimine

3 thoughts on “Vihmametsa aeg hakkab lõpule jõudma

  1. Tean, et te praegu ei oska öelda, aga kuhu te tahaksite Austraalias tööle/elama minna, kui mingeid takistusi poleks?

    • sirliaustraalias

      Eelistaks seda piirkonda siin, kui võimalik – troopiline Põhja-Queensland ehk Cairnsi ümbrus, Port Douglas ja Mossman, või veidi mööda rannikut allapoole.

      Pole käinud Northern Territoryl ega Lääne-Austraalia põhjaosas, kisub sinnapoole – endiselt soe ja veidi eraldatud jällegi. Pole suurlinna inimesed.

      Ideeliselt ka veekogu ääres, eelistatult ookean, kuid jõed-järved lähevad ka vabalt loosi. Et saaks paadi vette viia ja kalastada. 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: