Kuidas ma oma rahakotist ilma jäin…

Uus nädal algas õnneks vaikse esmaspäevaga – meil on täna ainult üks paar siin, mistõttu me restorani õhtusöögiks avama ei hakanud. Samuti on täna riigipühaQueen’s Birthday ehk kuninganna sünnipäev. Selle pühaga on naljakas lugu, nimelt on kuninganna sünnipäev päriselt aprillis, aga kõik Austraalia osariigid tähistavad seda erinevatel aegadel. Täna oli riigipüha selle puhul ainult Queenslandi osariigis. 😀 Selle tõttu ei saanud me täna oma toiduvarusid homseks tellida, mistõttu otsustasime ise Mossmani poodi minna, kuna siin poleks olnud mõtet niisama tühja ka passida.

Kuninganna pildi leiab 5 dollarise rahatähe pealt

Kuninganna pildi leiab Austraalia 5 dollarilise rahatähe pealt

Jõudsime Mossmani veidi enne lõunat ja käisime alustuseks ehituspoest läbi, et sealt nipet-näpet töö jaoks osta. Edasi oli plaan lõunatama minna oma lemmikkohvikusse, kuid tuli välja et riigipüha puhul olid kõik kohad peale ühe suletud. Nii läksimegi siis ainsasse avatud olevasse kohvikusse, mis tegelikult on peale remonti ja uuenduskuuri ka väga äge. Proovisime järgi nende värsked mahlad ja smuutid ning oligi aeg poodi minna. 🙂

Kõhud olid nii tühjad, et ei jõunud “enne” pilti teha 🙂

Poes läks nagu ikka, kaua, kui töö jaoks toiduvarusid täiendame – vaja mõelda enda peale, vabatahtlike eelistustele ja muidugi restorani menüüle, aga lõpuks olid kaks käru kraami täis ja võis seda kõike Wilsonisse laduma hakata. Samal ajal kui ma kärusid tühjendasin, läks Isaac veel kiirelt alkoholipoodi, et kast õunasiidrit osta. Sain kõik asjad just täpselt ära pandud, kui ta juba tagasi jõudis ja võisimegi kodu poole suunduda.

20 kilomeetrit Mossmanist peatusime Wonga nimelises asulas, et seal tankida. Ootasime kuniks meie ees olev auto tankimist lõpetab kui hakkasin oma rahakoti järele haarama, et maksmiseks valmistuda. Mida ei olnud, oli aga mu rahakott ja ma teadsin kohe, et ei ole seda kuhugi bussi kaotanud, vaid et see on supermarketi parklas käru peal, kuhu ma ta ise jätnud olin. Kamandasin Isaaci kohemaid otsa ringi keerama ja tagasi Mossmani sõitma, samal ajal ise pangakontot kontrollides ning poe numbrile helistades. Raha oli kõik kontodel alles, kuid keegi polnud infoletti ühtegi rahakotti viinud. Sisendasin endale, et möödunud on vaid 15 minutit ja küll see rahakott ikka seal kärus alles on – olin ta pistnud sinna lasteistme vahele.

Parklasse naastes olid kärud oma kohtadel – teadsin, et tegu on samade kärudega, kuna ühes neist oli eelnevalt juba roheline kilekott. Korraks käis seest juba kergendus läbi, aga mitte kauaks, kuna mu rahakott oli läinud. Jooksin poe infoletti, kuhu polnud endiselt keegi ühtegi rahakotti viinud. Jätsin oma kontaktandmed ning läksin parklasse kärulükkajaga rääkima, kes muidu on alati kohe kohal, kui käru tühi, kuid kahjuks oli ta viimased pool tundi just pausil olnud ja polnud midagi näinud ega leidnud. Selge – rahakott on läinud ja samal ajal kui Isaac uuesti bussi läbi otsis, tühistasin ma panga telefonirakenduse kaudu kõik oma pangakaardid. Hakkasime teist korda tagasi koju sõitma ja siis olin ma küll täitsa kurb, sest kellele meeldiks oma asju kaotada sedasi. Sularaha mul seal õnneks polnud, aga tüütu oleks olnud uuesti juhilube teha – mul olid seal lisaks Queenslandi omadele ka Eesti omad näiteks (mitte et neid üldse vaja läheks, aga siiski). Lisaks igasugu kliendikaardid ja praamipääse. Ja no muidugi rahakotist endast oli ka kahju, sest sain selle Isaacilt jõuludeks ning see meeldis mulle väga.

Olime umbes 15 minutit jälle sõitnud ja hakkasin vaikselt paratamatusega leppima, kui sain kõne salastatud numbrilt. Helistajaks osutus konstaabel Mossmani politseijaoskonnast, kes andis mulle teada, et keegi oli mu rahakoti just sinna viinud. Ma hüppasin rõõmust lakke ja Isaac oli juba jõudnud bussi nina ka tagasi Mossmani poole pöörata. Me küll mõtlesime politseist läbi käimise peale enne linnast lahkumist, kuid kuna täna oli riigipüha, siis olid nad ametlikult suletud. Tuli välja, et mitteametlikult olid nad seal siiski olemas ja nii ma oma rahakoti tagasi saingi. 🙂 Huh, milline kergendus! Kolmandat korda hakkasime siis lõpuks koju sõitma ja kogu see saaga lisas meie linnaskäigule üle tunni aja, kuid lõpp hea, kõik hea! 🙂 Hahaa, ükski mu pangakaart nüüd muidugi ju ei toimi, kuid õnneks peaksid uued umbes nädalaga mulle postiga kohale jõudma. 😀

Categories: Austraalia, Daintree, Mossman, Queensland | Sildid: , , | 2 kommentaari

Navigeerimine

2 thoughts on “Kuidas ma oma rahakotist ilma jäin…

  1. Väga hea et tagasi said! See mega nõme tunne kui kaotad midagi taolist kuskile 😀

    • sirliaustraalias

      Jaa nagu väike hoiatus isegi või nii, nüüd muidugi palju ettevaatlikum. 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: