Krõbekana lõhnaline päikesekreem?!

Vahepeal on märkamatult kõrghooaja kiireim periood läbi saanud ja me oleme täiesti elus! Igapäevaselt ei ole meil enam täismaja, mis jätab nii palju rohkem hingamis- ja mänguruumi. 🙂 Olen siinkohal ülimalt tänulik meie vabatahtlikele, paar Tšiilist, kes on siin juba 6 nädalat vist olnud? Mul on lugemine nüüdseks juba täitsa sassi läinud, aga tundub, et neile meeldib ja mis mul selle vastu olla saaks. Eelmise aastaga ei anna üldse igatahes võrrelda – pole vannitubade remonti ja veranda ehitust ega kogu muud jura, mis eelmisel aastal nagu üks takistusrada ees oli, mis igapäevast töötegemist jubedalt segas ja raskendas. Täna on meil veel kaks majakest ning reede ja laupäev on vabad!

Eile, kolmapäeval, ärkasin varakult, et Cairnsi sõita. Ilm oli imeilus ja tee kulges väga kergelt mööda rannajoont, peegelsile meri ja sinise taeva taustal sirav päike taustaks. Enne Cairnsi jõudmist sain osaks ka hommikusest tipptunnist, kui kõik tööle kiirustasid (veidi enne kella 9), kuid mind see ei heidutanud, sest olin tulnud varuga. Parkisin auto ära ja esimese asjana käisin läbi elektroonikapoest, et lodge’i valvekaamerad välja vahetada, mis lihtsalt töötamast lakkasid. Garantii veel kehtis ja ilma ühtegi küsimust küsimata anti lihtsalt uued. Lihtne!

Praamil Daintree jõge ületamas

Praamil Daintree jõge ületamas

Edasi liikusin McLeod Street perearsti keskusesse, kus toimus arstlik läbivaatus viisa avalduse jaoks. Kui olin isikuandmete ankeedi täitnud ja natuke aega istunud, pisti mulle topsik pihku ja saadeti tualetti uriiniproovi tegema. Näidati kätte kabinett, mis asus üle koridori, kuhu proov pärast laua peale panna (kedagi seal ruumis ei olnud). Minu jaoks oli see kõik nii naljakalt lihtne, kuna viimati Perthis spetsiaalses viisa meditsiinikeskuses oli kord palju karmim ja tädike seisis lukustamata ukse taga ning ootas kuni piss purgis, et see siis laborisse viia. Järgnes veel ootamist, kuni sain medõe jutule, kes täitis ankeete ning mõõtis mu vererõhku, pikkust ja kaalu ning silmanägemist. Tegi minust pilti ka ja võttis paar allkirja, et olen nõus kõigega, mis minuga sel päeval seal tehakse.

Tagasi ootama, seekord koridori lõppu. Sisustasin oma aega hommikuste uudistega, mis seinal asetsevast telerist parajasti jooksid ja sain nii palju targemaks, et hiljuti anti välja limiteeritud kogus KFC krõbekana lõhnalist 30+ SPF päikesekreemi, mis on kõik juba läbi müüdud. Et nagu.. miks?! 😀 😀 😀 Rohkemaks aega ei antud, sest kutsuti arsti vastuvõtule üldkontrolliks, kus pidin end aluspesu väele koorima ja lauale pikali heitma. Tädi lasi mul oma nimetissõrme ninale ja pähe panna, käte ja jalgadega üles alla vehkida; kuulas mu kopse, kompis kõhtu ning kõditas tallaaluseid ning koptas haamriga põlvedele. Ahjaa, kurku ja kõrvadesse vaatas ka ning sain riidesse panna ja tagasi koridori ootama minna.

Nüüd enam teleka juures oodata ei saanud, seega lõbustasin end oma telefoniga, kuna aega kulus päris korralikult. Lõpuks tuli uus õde, kes mind kolmandasse ruumi pikali viis, et siis mu veenist vereproov HIV testi jaoks võtta. Olen verevõtmisega doonorluse ajast tuttav ja see pole minu jaoks õnneks mingi probleem. Kõik läks kiirelt, sain pisikese plaastri ning juhised, kuhu kopsuröntgenit tegema minna.

Röntgeni jaoks kõmpisin umbes 10 minutit Cairnsi erahaiglasse, spetsiaalsesse röntgeniosakonda, kus sel hetkel oli üsna pikk järjekord. Sain end kirja pandud ja jäin ootama. Meelt lahutasid kaks väikest põnni, kes kõiki uusi tulijaid viisakalt teretasid ja juttu puhusid. Selleks hetkeks oli ootamisest juba üsna villand, aga peale 45 minutit sain löögile ja kopsuröntgen sai tehtud. Umbes veel 5 minutit ootamist ja sain rohelise tule lahkumiseks. Kokku kestis kogu värk hommikust alates üle 3 tunni… Nüüd on vähemalt tehtud ja saab viisa otsust ootama hakata siis 13-15 kuud. 😀

Tagasi auto juurde jalutades, mille ma kaubanduskeskuse parklasse varju olin jätnud, jäi teele Rootsi pood, kust ma jälle head ja paremat Eesti ja Skandinaavia kraami koju kaasa haarasin: Isaacile valget šokolaadi, endale tumedat, sprotte ja dipikastme pulbreid ja muud. Esimest korda ostsin ka kuivatatud kukeseeni, sest ideepoolest peaks neid leotades saama ju kastme jaoks kasutada? Peab uurima, aga äkki on teil kellelgi mingeid nippe, mida head neist teha? Mõtlesin keskuses ka veel šopata, aga olin selleks hetkeks juba liiga tüdinenud ja väsinud, mistõttu haarasin Kmartist lihtsalt hunniku uusi T-särke jms töö jaoks ja võtsin suuna kodu poole. Tagasisõit läks samamoodi kiirelt ja olen tööauto ning kohalike teedega juba päris harjunud – nüüd vaja ainult bussiga harjutama hakata. 😀

20160824_201324

Koduteel käisin Mossmanis poest läbi, et söögivarusid täiendada ja enne 17.00 jõudsin koju. Külastajaid meil eile ei olnud, nii läksimegi randa jalutama, mida pole päris ammu teinud. Hiljem oli plaanis mullivannis liguneda, aga päikeseliste ilmade ning soojendusega on kraadid seal päris kõrgeks läinud, et sees istuda kaua ei kannatanudki – liiga palav hakkas. 😀 Naersime, et meil on džungli versioon oma saunast.

Lõpetuseks juba tavapäraseks saanud loodusnurk ehk pildid Spangled Drongo nimelistest lindudest ja üks cassowarydest ka. 🙂

Categories: Austraalia, Cairns, Daintree, Mossman, Queensland | 2 kommentaari

Navigeerimine

2 thoughts on “Krõbekana lõhnaline päikesekreem?!

  1. Mida punast silma linnul 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: