Austraalia paberimajandusest, vol kes-seda-enam-mäletab

Eelmise postituse loomateemadel jätkates ei saa mainimata jätta, kui naljakad meie cassowary’d hetkel on. Proua Fredile ei mahu kohe üldse hinge fakt, et nooruk Tiki nüüd samuti lodge’i ümbruses ehk tema territooriumil end sisse seadnud on. Umbes üle päeva saame osaks tagaajamisvõistlusele, kus Fred väsimatult Tikit ringiratast taga ajab ja Tiki jälle vapralt mõned tunnid hiljem Fredi selja taga luusib, kuniks kõik otsast peale kordub. 🙂 Kahtlustame, et Tiki on isane, sest arvestades cassowary’de domineerivat loomust, ei laseks Fred teisel emasel siin tema peikasid ja puuvilju ära napsata. Parematel päevadel suudavad Fred ja Tiki isegi vaid paari meetri kaugusel üksteisest eksisteerida, mis annab samuti põhjust arvata, et isane ta ilmselt on.

Nädala alguses jõudsid kätte meie kauaoodatud vabad päevad, mis olid juba eos tihedalt asjaajamisi täis planeeritud. Alustasime Mossmanis, kus samal ajal kui Isaac lodge’i asju ajas, käisin mina kõigepealt kohalikus omavalitsuses, et uuendada oma praamikaarti, millega tasuta üle jõe reisida saab. Selle jaoks oli vaja omaniku kirja sama päeva kuupäevaga, mis siis ütleks, et ma ikka endiselt elan ja töötan siinpool jõge. Õnneks teadsin seda vaid sel põhjusel, et Isaac oli oma kaarti juba varem uuendamas käinud. Kohapeal tehti uus pilt, vana kaart võeti ära ning uus anti kohe asemele ja kogu 5 minutilise tehingu eest kasseeriti $15.

Edasi suundusin politseijaoskonda, et lõppude lõpuks taodelda omale Austraalia, täpsemalt Queenslandi osariigi, juhiload. Olles üle 25. aasta vana, saab siin Eesti load lihtsalt kohalike vastu ümber vahetada (see erineb veidi osariigiti), muidugi ei pääse jällegi paberimajandusest. Ära tuleb täita avaldus (mida ma aja säästmiseks juba kodus teinud olin), lisaks tuleb letti lüüa pass, Eesti juhiload, viisa ja tõend QLD aadressist, milleks sobib siis näiteks minu nimele saadetud telefoniarve vms. Mina pidin ette näitama veel ka abielutunnistuse, kuna soovisin juhilube uue perekonnanimega, Eesti omadel on aga endiselt neiupõlvenimi. Ajasin tädi alguses natuke segadusse oma looga, aga ei läinud kaua kuniks asjad joonde saime. Kohapeal tehti minust jällegi pilt ja load tulevad paari nädala pärast postkasti. Seniks saan ringi sõita A4 paberilehega, mis lubade eesmärki kannavad ja Eesti load jäid mulle samuti alles. Juhiload 5 aastaks maksid $160 kopikatega (võimalik oli ise valida, kas tahad neid 1, 2, 3, 4 või 5 aastaks).

Mossman jäi selleks korraks selja taha ja sõitsime Cairnsi, kus esimeseks peatuseks oli taaskord pood, kust oma sülearvuti ostsin. Rääkisin mure ära ja kuna tootja garantii veel kehtib, saadeti arvuti parandusse, mis peaks nii 2-3 nädalat aega võtma. Pöidlad pihku, et probleem lahendatud saab ja et ma jälle mingit hingehinda maksma ei pea nagu eelmisel korral.

Ööbimispaigaks olime seekord valinud vahelduseks uue hotelli – Cairns Plaza Hotel (link), mis asus mugavalt kesklinnas ja kuhu leidsin booking.com kaudu hea pakkumise. Meie tuba asus kolmandal korrusel ning oli päris kihvti vaatega rõdult lahele ja mägedele, aga üleüldiselt oli hotell siiski veidi päevinäinud ning mitte just kõige mugavam. Samas asukoht oli meie jaoks ideaalne ja ühe öö peatuspaigaks kõlbas kenasti, kuid täishinnaga seal ilmselt ei peatuks.

Olles veidi puhanud ja ööturul õhtust söönud, otustasime kinno minna ning valitud filmiks sai “Hunt for the Wilderpeople”. Tegu on Uus-Meremaa filmiga ja autoriks on sama inimene, kes tegi filmi “Boy” (link). Nüüd, kes viimast näinud pole, siis soovitan seda kõigile soojalt! Saate veidi rohkem aimu uusmeremaalaste ja mauride kultuurist, kõneviisist ja huumorist. 😀 Samuti soovitan ära vaadata “Hunt for the Wilderpeople”, sest ma ei ole ikka nii ammu sedasi kinos naernud, et tilgad peaaegu püksis oleks. 😀 Samas on film lisaks naljakale ka südamlik, nagu “Boy”-gi.

Õhtu lõpetuseks käisime kasiinost läbi, kust väljusime vist mõne dollariga rohkem, kui sisenesime – miljonäriks seekord päris ei saanud siiski. 😀

Teisipäeval sai üle pika aja sisse magamist ja pikka hommikut ning hommikusööki nautida. 🙂 Käisime mõlemad ära pangas, kus ma omale uue perekonnanimega pangakaardid tellisin, mis 10 päeva pärast postiga koju peaks tulema. Isaac tegi sama, sest kuidagimoodi kui ta paar aastat tagasi Commonwealthis konto avas, pandi üks tema keskmistest nimedest pangakaartidele perekonnanime asemele. Suurt numbrit ta sellest ei teinud, kuna ei arvanud me kumbki, et seal suurt vahet on, aga nüüd tuli välja, et tegelikult on küll. On ju tegu hoopis teise nimega ja kui oleks tegu näiteks pahatahtliku inimesega, siis oleks siit võinud arendada täiesti uue identiteedi Isaacile. 😀 Nüüd sai see viga igatahes parandatud.

Isaac läks vahepeal oma väikelaeva juhilubade jaoks vajaminevat kursust lõpetama ja mina oma dokumentide hunnikut atesteerima, et need seejärel postkontorisse viia ja ära saata. Ühe portsu saatsin Immigratsiooniametisse, et uuendada passi- ja nimeandmed oma viisa jaoks ja teine ports läks kohaliku haigekassa poole teele, et saaksin sellest tulumaksu vabastust, kuna oma viisaga mul sellele õigust nagunii pole. Inimkeeli tähendab see seda, et kui kõik õigesti tegin, saan tulumaksu tagastusega umbes $500 lisaks tagasi.

Oma järelejäänud aja veetsin kaubanduskeskuses ringi vaadates ja hüppasin läbi ka Rootsi poest, kust täiendasin oma toiduvarusid värske- ja hapukapsa borši, Mõnusate Maiuste, Tartu limonaadi, Kalevi martsipani ja Marianne kommide näol.. 😛 Meil on praegu Soome paar siin vabatahtlikeks ja tõin neile ka ühe paki Marianne komme – neil oli päris hea meel. 🙂

Koduteel ajasime jällegi veidi lodge’i asju – käisime nii ehitus- kui ka toidupoes varusid täiendamas ja nii need kaks päeva otsa saidki. Vaatamata sellele, et mul pea kogu sellest paberimajandusest varsti õhku lendab, tunnen end isegi päris puhanuna. 🙂 Heale tujule aitab kaasa ka kuiv ilm ja päike, mis loodetavasti nüüd mõneks ajaks nii jääbki.

Categories: Austraalia, Cairns, Daintree, Queensland | 4 kommentaari

Navigeerimine

4 thoughts on “Austraalia paberimajandusest, vol kes-seda-enam-mäletab

  1. Sigrid

    Ma tahan endale ka väga qld juhilubasid. Tore lugeda, et nii lihtsalt läks. Ootasin ka tükk aega, et 25 saan. Nii kui Aussi tagasi tulen Eesti puhkuselt, teen ära! 🙂

    • sirliniidas

      Ma elasin Tasmaanias, kui 25 sain ja tahtsin suure hurraaga lube vahetama minna, kui tuli välja, et seal ei saagi – Eesti maanteamet väitis aga et saab ja hoopis Queenslandis ei saa. Uurimisel selgus, et Eesti maanteeameti info oli aastast 2008 vms, haha ja tegelt on täpselt vastupidi. 😀

  2. Sigrid

    Haha!
    Kas sa mingit tervisetõendit ei pidanud tegema juhilubade jaoks? Loen seda kodulehte siin ja ütleb, et lisaks koigile dokumentidele “you need to declare that you are medically fit to drive the class of vehicle (may need to provide medical certificate)”.
    Tahan ka järgmine nädal juhiloa asja korda ajada 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: