Madudest, lindudest ja sellest, kuidas ma lõpuks omale uue perekonnanime sain

Enne, kui Sydney reisijuttudega jätkan, meenus mulle ka üks adrenaliinirohke seik, mis meil siin juhtus, kui Krista siin oli. Nimelt elas mul juba mitu kuud vastuvõtu leti taga üks rainforest skink ehk selline suur sisalik. Mulle nad meeldivad ja tundus, et talle seal ka meeldis – peesitas iga kord sooja ruuteri otsas, kui ma sinna läksin ja ajapikku harjus ta ka minuga ning ei pannudki kohe plehku. Krista siinoleku ajal ma teda väga ei märganud, aga paar päeva enne lahkumist otsustasin siiski vaatama minna, kas saan teda ka sõbrannale näidata. Harjumuspärase tömbi sabaga pruunika sisaliku asemel vaatas mulle aga vastu veidi pikemat sorti must saba ja sain kohe aru, et tegu on viimasel ajal restorani ümbruses märgatud red-bellied black snake ehk mürgise maoga (P.S. Krista, nad ei olegi tegelikult NII mürgised nagu ma Sulle ütlesin – alati ei saagi ilmtingimata surma. :D). Üldjuhul sellist liiki maod üles restorani ei roni ja pesitsevad maapinnal, proovides inimestest pigem eemale saada, aga tõenäoliselt tuli maol sisaliku isu peale ja leidis minu adminn-skink’i üles ning sõi ära. 😦 See seletaski sisaliku paarinädalast puudumist. Hirmuga mõtlesin, et tegelikult olin sealt siiski hiljuti liikumist kuulnud, et huvitav kaua see madu seal siis oma lõunat seedinud on minu varvaste ees? Igatahes kutsusin kohe Isaaci oma mao-lassoga appi, aga kuna vastuvõtu leti all on suhteliselt pime ja nigel mürgist madu taga ajada, siis otsustasime seekord ise mitte torkida ja kutsusime Lync-Haven kohviku omanikud kohale, kes omavad maotaltsutamise varustust ja kogemust. Tagantjärele vaadates oleks pidanud siiski ise oma vahenditega selle mao kinni püüdma, kuna ei tulnud ka neil see väga hästi välja ja madu pääses üldse plehku. Ainult ilmselt 100 korda vihasemana, kui ta enne oli. Kõik asjaosalised (v.a. sisalik) jäid terveks ja madu pole siiani naasnud, seega loodan, et ta sai aru, et pole vaja sinna ronida. Krista sai hea šokiteraapia, kuidas see elu meil siin vihmametsas käib. Naersime ka, et muidu on elu üldjoontes ikka suht rahulik, aga nagu nimme juhtusid kõik ekstreemsused just tema külastuse ajal. 😀

Skink

Red-bellied Black Snake

Tulles tagasi Sydney’sse, siis neljapäeva (9.juuni) hommikul suundusid tüdrukud kuulsat Bondi randa otsima ja mina seadsin sammud taaskord rongi peale ja lennujaama. Mul oli pärastlõunaks aeg kirja pandud Canberra Eesti saatkonnas, et oma uue perekonnanimega pass kätte saada. Sydney’st lendab Austraalia pealinna 55 minutit ja sinna lendasin ma Qantase lennufirmaga. Lühikese lennu jooksul pakuti kerget vahepala ning külmi ja kuumi jooke. Kui arvasin, et mul hakkab Sydney’s külm ja sain hoopis positiivse üllatuse osaliseks, kui suurlinn tervitas meid 20-23 soojakraadi ja päikeseliste ilmadega, siis Canberraga oli teine lugu – vihm, tuul, pilved ja 13 kraadi sooja – kui talv, siis talv (Eesti mõistes siiski sügis). 😀 Aga ega’s midagi – haarasin takso ja suundusin saatkonda, kuhu jõudsin pool tundi kokkulepitud ajast varem. Eesti saatkond on ennast sisse seadnud Soome saatkonna majja, seega vastuvõtus oodates sai tutvust teha mõlemaid riike tutvustavate brožüüridega, kuid põhirõhk sisekujundusel oli siiski Soome maiguline – muumid letil ja Soome poliitikute pildid seinas. Punktipealt 14.30 saabus vastuvõttu Eesti proua, kes mulle uue passi kätte andis, vanalt nurga maha lõikas ja allkirja võttis. Lõppu sain veel kiire noomituse, et miks ma ID kaarti ei uuendanud, sest kunagi ei tea, millal seda vaja võib minna. Eks tal õigus ole, aga noh, siiani pole nagu vaja läinud – eks järgmine kord olen targem. Nüüdsest siis ametlikult Mrs. Kellian! 🙂

Kuna tagasilennuni oli mul veel mõned tunnid aega, otsustasin linnukesed ära märkida ja üle vaadata Parlamendimaja, mis oli saatkonnast lühikese jalutuskäigu kaugusel. Lindudest rääkides, hakkas mulle Canberras silma just nende rohkus! Kõikvõimalikud rohelised alad olid kakaduude all valged – ma pole enne neid nii palju mitte kusagul näinud; lisaks oli näha veel parvedes eclectus papagoisid ja flaming galah‘sid. Vähemalt ei tundunud muidu hall ja muserdav ilm sel hetkel enam nii hull. 😛

Ecelectus Parrot

Flaming Galah

Sulfur-Crested Cockatoo

Väga looma- ja linnuteemaline postitus siiani, 😀 aga ühesõnaga tiirutasin siis ainsa inimesena seal valitsushoonete piirkonnas kuniks oli aeg takso uuesti järgi kutsuda ja tagasi lennujaama minna. Ega Canberras väga mingit turismindust teemas polegi, kuna tegu on puhtalt ameti- ja valitsusasutuste keskusega. Lennujaam oli väga ilus, uus ja modernne ning tagasilend Sydneysse oli mul Virgin lennufirmaga. Tavalise 55 minuti asemel kestis lend aga hoopis 25 minutit, kuna väljalend hilines üsna kaua ja aeg oli vaja tasa teha. Ma ei tea, kuidas see neil õnnestus, aga just nii vähe kogu lend kestiski, mis muutis pakutud tasuta veini ja snäkkide nautimise kiireks kulistamiseks, niiet maandudes tundsin end korraks isegi svipsis. 😀 Siinkohal tahangi kiita just Qantase ja Virgini lennufirmat, kes isegi nii lühikestel lendudel oma klientide eest hoolt kannavad ja värskendusi-mugavusi pakuvad.

Samal õhtul sain tüdrukutega korteris jälle kokku ja käisime Vapianos õhtustamas, sest jube pitsaisu oli. 🙂 Edasi oli plaan minna avastama Kings Crossi linnaosa, mis peaks olema siis põhiline peomeka, kus backpackerid pidutsemas käivad ja kust raha eest peaks kõike saama. Kohale me jõudsime, pidu ei leidnud. Kõndisime mööda tänavat edasi-tagasi ja otsustasime tagasi kesklinna minna, enne kui meid kuskil paljaks röövitakse. 😀 Ilmselt saabki sealkandis raha eest kõike, aga mulle ei meenutanud see isegi mitte Amsterdami, vaid lihtsalt üht räpast stripiklubide ja -baaride piirkonda. Olen kuskilt kuulnud ka jutte, et enam see piirkond ei olegi väga selline peokeskus, kuna New South Wales osariik tuvustas hiljuti väga rangeid uusi seadusi, mis on seotud just alkoholi ja öölokaalidega, nt. peale 1.30 hommikul enam klubidesse sisse ei saa jms.

Tõmban aga järjekordselt postitusele siinkohal joone alla, kuna puhkuselt naastes on meil pea iga päev täismaja olnud ja oleme teinud siin korralikke 14-15 tunniseid tööpäevi ning voodi kutsub hetkel. Eelseisvad päevad näevad aga järjest hõredamad välja, seega loodetavasti jõuan varsti jutuga tänasesse päeva ja äkki saan isegi videosid lõpuks töötlema hakata. 🙂

Categories: Canberra, Daintree, East Coast, New South Wales, Queensland, sydney | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: