Kuidas me krokodilli käest pääsesime

Facebook tuletab ikka meelde, et vaid paar päeva on veel Blogiauhindade hääletust järgi, seega leidsin isegi hetke praegu, et üks kiire postitus kirja panna ja teid kõiki, kes te veel seda teinud pole, hääletama! Seda saate teha SIIN ja minu blogi leiab “Elu Välismaal” kategooria alt. Aitäh!

Krista küllatulekust on kohe varsti möödas nädal ja saan juba ka teile rääkida, mida me ette võtnud oleme. 🙂 Eelmisel kolmapäeval jõudis ta pärastlõunal siia, mil käisime alustuseks üle tee asuvas jäätisekohas maiustamas, õhtustasime kodus ja veinitasime-jutustasime niisama. Neljapäeval, peale hommikusi toimetusi, suundusime lõunatama Lync-Haveni kohvikusse, kus saab lisaks kõhutäitele vaadata ka vallabisi, madusid ja linde. Pärastlõunal näitasin Kristale kohalikke randu – Cow Bay ja Thronton.

Reedel sõitsime aga hoopis Mossmani, kus käisime jälle lõunal ning poes toiduvarusid täiendamas ja Mossmani poodidega tutvust tegemas, mida seal palju just ei leia. 😀 Laupäev möödus koduselt ja töiselt, aga sekka käisime meie loodusraja lõpus asuvas ojakeses ujumas, kuhu ma ise terve siin oldud aja jooksul veel jõudnud polnud. Poole aastast on see liiga kuivanud nagunii, seega praegu peale suuri vihmasid oli just õige aeg minna. Lisaks avastasime, et üks rajal olev sillake on suurte veedega täiesti ära uhtunud, mis tuleb nüüd siis asendada.

DSCN2464-001

Pühapäeval oli meil esimene päev, mil kliente ei olnud ja läksime koos Isaaciga paadiga merele. Nagu ikka, siis ka seekord suundusime Thorntoni randa, kust on kõige lihtsam paati rannalt vette lasta. Välja näeb see nii, et sõidame vee äärde, eemaldame treileri koos paadiga auto küljest ja lükkame treileri piisavalt sügavasse vette, kus lükkame omakorda paadi treilerilt maha. Siis jään mina tavaliselt paadi kõrvale seda kinni hoidma ja Isaac läheb pargib auto. Ilm oli eile ülimalt selge ja meri kui peegel ning nii jäime mina ja Krista paati nii kauaks hoidma, kuni Isaac autot pargib. Samal ajal kõndis Isaaci poole üks meesterahvas, kes talle teada andis, et selles samas kohas, kus me seisime oli 20 minutit varem 5-meetrist krokodilli nähtud ja no ei pea vist pikalt kirjeldama, kui kiiresti me Kristaga paati ronisime. Viskasin kähku ankru vette, et paat kaldale tagasi ei liiguks ja Isaac parkis kiirelt auto ning jooksis ka ruttu paati. Käivitasime mootori ja võtsime suuna avamere poole.

Selgituseks veel nii palju, et kogu Põhja-Queenslandi piirkonnas leidub, kes enamasti elavad küll jõgedes, kuid neid leidub ka randades. Hoiatavad sildid on igale poole üles pandud, et ujuda ei soovitata ja vee äärest tuleks paar meetrit eemale hoida. Vaatamata sellele peab kuidagi siin ikkagi ka elama ja kui mõtlete, et me oleme ainsad hullud, kes paate siinsetest randadest vette lasevad, siis eksite – sel hommikul oli enne meid veel vähemalt 2 paati sealt välja läinud. Aga selle teema juurde tulen ma postituse lõpus veel tagasi…

Esimesena suundusime juba eelmisel korral järgi proovitud kalastuskohta, kus mul õnnestus esimese prooviga kaks coral trouti (mereforell) püüda. Isaac püüdis mõned nannygai-d, keda eelmisel korral terve hunniku saime ning Krista esimeseks kalaks osutus liik, kelle nime ma praegu ei teagi. 😀 Paari tunni möödudes liikusime edasi korallrahule, kus ühe väikese liivasaare juures randusime ning tegime lõuna- ja ujumispausi. Vesi oli täiesti läbipaistev ning meil õnnestus isegi kilpkonna näha! Tagasi kalda poole suundudes tegime veel ühe kalastuspausi ja umbes poole viie ajal õhtul olime rannas tagasi. Selleks hetkeks oli rannal tõus ja saime paadiga üsna vee piiri lähedale ning kiirelt ja ohutult kaldale. Õhtul tegime kodus värskelt püütud kalast sushit ja vajusime väsinutena voodisse.

Täna hommikuks oli seatud jälle varajane äratus, kuna ees ootas poolepäevane snorgeldamisreis. Enne minekut kiikasin veel kiirelt netti, kust aga hüppas vastu suur uudis, et eile õhtul kell 22.30 oli Thorntoni rannal krokodilli poolt rünnatud üht 49.aastast naist, kes oli sinna ujuma läinud!!! See uudis jättis meil kõigil ikka kindlasti paar südamelööki vahele, aga sel hetkel ei jäänud väga aega seedida seda ja tuli teele asuda. Sõitsime Throntoni rannast mööda hommikul ja nägime, kuidas sealne kohvik oli suletud ja politseiautod igal pool.

Meie snorgeldamine läks väga hästi – ilm oli super, tuju hea ja nägi jälle palju värvilisi kalu ja koralle. 🙂 Tagasi jõudes lõunatasime kohvikus, kus saab maitsta erinevaid eksootilisi lihasid: emu, krokodill, kaamel, känguru jms ning suundusime koju.

Koju jõudes oli meie telefon teadetest punane, kuna Isaac oli hommikul seda krokodilliõnnetuse postitust Facebookis kommenteerinud, öeldes, et eile olime meiegi seal ja hoiatati meid selle krokodilli eest ning nüüd helistasid ajakirjanikud üle Austraalia, et meie kommentaari saada. Selleks hetkeks oligi teada, et jah tõesti läksid kaks Austraalia naist ujuma, kellest üks krokodilli poolt minema veetud sai ja keda pole siiani leitud. Teine naine on hetkel kriimustuste ja šokiga haiglas. Otsingud käivad endiselt ja samas on välja öeldud ka kommentaarid, et kuigi tegu on turistide seas populaarse rannaga, siis siin maailmaosas ikkagi on krokodillid reaalne oht ja hoiatavaid silte tuleb tõsiselt võtta ja mitte ujuda. Seda enam, et Throntoni randa jookseb Cooperi jõgi, mis on teada-tuntud oma elanike poolest, kuna seal tegutseb ka krokodillide ekskursioon, kus aastaringselt saab tunniajase paadisõidu jooksul neid oma loomulikus keskkonnas näha.

Ühesõnaga vägagi hoiatav ja kurb juhtum ning Krista nägi ka nüüd seda osa siinsest elust, millest kõik turistid ja ka kohalikud alati aru ei saa või tõsiselt ei võta. Kahjuks on ka nii, et kui Põhja-Austraalia osariigis selliste olukordade ennetamiseks krokodille sellistest piirkondadest eemaldatakse ja mujale viiakse, siis Queenslandi valitsus sellist meetodid hetkel ei toeta, mis päädibki kahjuks teinekord inimese surmaga ja siis tuleb ka see krokodill üles leida ja maha lasta. Selliseid asju ei juhtu küll tihti (viimati sai hukka 5.aastane poiss 2009. Aastal Daintree jõe lisajõe kaldal ning enne seda 1985. aastal üks naine Daintree jões), aga kas tõesti on vaja nii drastilist juhtumit, et midagi muutuks?

Artikleid samal teemal saab lugeda siit (inglise keeles) ja isegi Postimehest SIIT.

Postiivsematel toonidel ootab mind ja Kristat homme väljasõit Cooktowni ja kolmapäeval võtame ette Port Douglase külastuse. 🙂

Categories: Austraalia, Daintree, Queensland | Sildid: , , , | 3 kommentaari

Navigeerimine

3 thoughts on “Kuidas me krokodilli käest pääsesime

  1. Lugedes seda postitust tuleb jälle “sooja maa isu” peale. Kuigi meil Eestis ka täna täitsa lõunamaine ilm. Elasin pikalt Ghanas ja selleks, et uutele mandritele liikuda avasin blogi avastamaks asukohast sõltumatu sissetuleku loomiseks http://moneymatterswebsite.com/ aga kuhu see mind lõpuks tõi? hehhe koju Eestisse tagasi 🙂 Ksjuures Ghanas saab põhja osas krokodille lausa sabast sikutada 😉

  2. Jubeee, ma enne postituse lõppu jõudmist suutsin juba ette kujutada kuidas teie seltskond krokodilliga maadles 😀 Jumal tänatud, et teiega kõik korras! Olge ettevaatlikud, eks!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: