Eestlase lemmiktoit…

Paar päeva tagasi kirjutas Anu (vaata siit), kuidas ta Kanadast Eestisse minnes seal kultuurišoki sai ja peab tõdema, et oleksin nagu enda Eestis käigust lugenud… Ma tundsin end veebruaris täieliku tulnukana, kui R-Kisoskist telefonile kõneaega ja ühistranspordi kaarti ostsin. Müüja vaatas mind ikka nii kortsus kulmuga, kui veel sai, et mismõttes ma ei tea, kuidas need asjad käivad ja et kuidas ma julgen küsida, et kuidas need toimivad (nagu oleks teda otse näkku solvanud või nii). 😀 Julgesin moka otsast isegi poetada, et no näed jah, ei teagi kuidas käib, ei ela Eestis ja asjad muutuvad ajaga.

Teine seik oli Mustamäelt number 23 bussiga kesklinna sõites, kui ühes peatuses tuli peale üks vanem meesterahvas, kes kõva häälega küsis, et mis number? Keegi ei reageerinud, sest alguses jäi tõesti natuke arusaamatuks, et mis täpselt mureks, aga hetk hiljem kordas onuke uuesti, et mis numbriga tegu. Aru oli saada, et eks nägemine pole enam nii selge vanusega ja ta soovis teada, mis number bussiga on tegu. Selle asemel, et talle vastata, kukkus pool bussi teda sõna otseses mõttes sõimama. Et mida selline joodik ja huligaan siin lõugab. Ja sõimasid kõik: noored, vanad, mehed, naised. Ma pean ausalt tunnistama, et seisin seal lihtsalt suu lahti. Tegu oli täiesti tavalise vanema mehega, kes oleks võinud vabalt olla minu või Sinu vanaisa näiteks, kellel silmanägemine enam nii hästi ei seleta ja võib-olla on ka kõrvakuulmine natkuke kehvemaks jäänud. Ei olnud ta purjus ega räpane ega miskit. Kui ma lõpuks ennast kogusin ja talle vastata tahtsin, jõudis keegi minust ette ja onuke tänas teda kenasti ning lisas, et ega ta ju muud tahtnudki. Selle peale jätkas üks mees veel tema kallal ilkumist kuni Kristiine keskuseni, kus onuke maha läks. Mul tuli peaaegu nutt kurku, sest mis õiguse võtavad inimesed sedasi käituda. Ma ei saa aru, kust tuleb Eestis inimestel selline kibestumus ja peaaegu viha ligimese vastu, kes küsib nii lihtsa küsimuse. Samas ega Eestis ei tasu vist tänaval võõrale enam teregi öelda, vaata et peksa ei saa…

d29a3c55-c40e-4265-9015-1b793d4418be

 

Okei, nüüd läks vist natuke liiale, aga saate aru küll. Austraalia on selles osas ikka nii vastand sellele kõigele. Mäletan nii selgelt, kui Meritiga Perthi lennujaamas maandusime ja jäime natukeseks ringi vaatama, kui juba keegi tuli juurde ja küsis, et kas saab meid õiges suunas juhatada. Sama juhtus eelmisel nädalal kaubanduskeskuses, kus jäime Isaaciga keskuse kaarti vaatama, et oma hambaarst üles leida ja nii muuseas möödudes uuris üks naine, et kas saab meid äkki aidata ja kuhu minek. Pean tunnistama, et eks minulgi oli alguses raske kassaspidajaga oma päevatoimetusi arutada või bussipeatuses-ühistranspordis kaasreisijaga juttu puhuda, aga mida aeg edasi, seda loomulikumana see tundub. Siin on see elementaarne viisakus, mitte midagi muud. Ega keegi otseselt tahagi teada iga isikliku elu detaili või minutitäpsusega päevaplaani, aga nii läheb ka näiteks poemüüja päev kiiremini ja huvitavamalt ning ei teki seda piinlikku vaikust. Meie piirkonnas siin on tavaline, et vastutulevatele autodele visatakse käppa või tänaval-rannas jalutades ajatakse vastutulejaga lisaks “terele” ka juttu. Väike koht ju. Samas Kosel vaadati mind teinekord nii nagu võlgu oleks kellelegi, kui julgesid tuttava-tuttavale mokaotsast tere öelda. Naeratamisest rääkimata.

Eks ma harjusin kodus käies selle kõigega ka üsna kiirelt. Jälle Anuga nõustudes, ikkagi eestlane ju. 😀 Aga ma ei tea, kas see mulle ilmtingimata meeltmööda on. Ma ei tea hetkel, kas mu elu mind kunagi Eestisse tagasi toob või mitte, aga ma siiralt loodan, et ka sealsed inimesed veidi rohkem avameelsemaks ja tolerantsemaks muutuvad. 🙂

Ei teagi, kuhu ma selle postitusega nüüd jõuda tahtsin, aga selline ta igatahes tuli. 😀 Meil on täitsa kiired tööpäevad olnud, aga eile saabus meile õnneks vabatahtlike paar Kanadast, seega pole hullu. Neljapäeval on mul praeguseks viimane hambaarsti aeg Cairnsis ja reedel saab vist paadi jälle merele viia, kuna ilmad on ilusaks läinud ja tuul vaibunud.

P.S. Tarkusehammastest ei saa ma vist nii pea lahti, kuna sain saatekirja kirjurgi juurde, kellel on esimene aeg konsultatsiooniks alles juulis!

Categories: Austraalia, Cairns, Daintree, Eesti, Queensland | 4 kommentaari

Navigeerimine

4 thoughts on “Eestlase lemmiktoit…

  1. Oeh, oleksid nagu minu mõtteid kirjutanud. Mitmed-mitmed aastad tagasi, kui ma autokoolist tulin, siis kadus mul bussiga sõites silmanägemine. Noh, väike buss ja olgugi, et talvine aeg, siis jube umbne, aknad lahti ei olnud ega midagi. No ja ma siis palusin abi, et palun aidake mind bussist välja, ma ei näe midagi. Enne kui kuulmine kaduma hakkas, siis kuulsin, kuidas kõik sosistasid, et raudselt mingi narkar. Ainuke asi, mis sellele viidata oleks võinud, oleks olnud mu nahktagi. Muidu seljakott seljas ja nagu koolilaps ikka. Ukerdasin bussist kuidagi välja, keegi ei aidanud, palusin mis ma palusin. Peaaegu oleks jalg bussi tagumise rehvi alla jäänud, sest kukkusin maha astudes pikali ja nägupidi lumme. Üks noormees, kes peatuses bussi ootas aitas mu kähku püsti. Kõik oli lõppkokkuvõttes hästi, aga jumala nõme olukord. Tavaline koolilaps ja terve bussitäis inimesi sõimavad narkomaaniks… tegu oli lihtsalt hapnikupuudusega ja ma ei olnud midagi söönud ka. Siin Austraalias on see teistmoodi, eks aegajalt ole siingi neid lollakaid, eriti Kullarannikul elades, aga üldjoontes on rahvas siin sõbralik ja ALATI abivalmis kui midagi juhtub. Kurb, et Eestlased nii matslikud on ja, et ainult saaks kedagi kuskil jälle sõimata.

    Aga kas hambad lõikad välja, sest teevad valu? :O

    • sirliniidas

      Appi, kui õudne! Tüüpiline noh!

      Jaa, mul iga paari kuu tagant nad kasvavad ja siis paistetab pool nägu üles ja samal ajal lükkavad nad hambaid rivist välja ka ning on ise auklikud juba (peaaegu igemest väljas), seega kõik hambaarstid keda olen näinud, on nad juba paar aastat soovitanud välja tõmmata.

      • Ma ei kujutaks ettegi kui ma peaks oma tarkusehambad välja opereerima, see kõlab nagu täielik õudusunenägu! Võeh 😀

      • sirliniidas

        Õnneks saab neid juba tõmmata – ülemistest sain vist 5-6 aastat tagasi lahti, aga ei viitsi sinna Cairnsi koguaeg sõita. 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: