Aprill!

Alustasime Isaac’i sünnipäeva eeltähistamisega juba neljapäeval (õige päev on tal esmaspäeval), kui meil oli küll üks majake siin, aga nad läksid mujale õhtustama, mis jättis meile üsnagi plaanidevaba päeva (kui köögi suurpuhastuse jätkamine välja arvata, ups!). Peale hommikust ilmateate ülevaatamist võtsime kiirelt vastu otsuse oma paat uuesti merele viia, kuna reedel ja laupäeval hakkas tuul tõusma ja siis nagu väga pole mõtet. Pealegi oli see miski, mida Isaac pikisilmi jälle ootas. 🙂 Nii panimegi asjad kiirelt valmis ja võtsime suuna seekord hoopis Thorntoni ranna poole, mis on tunduvalt kõvema pinnasega kui Cow Bay rand ja parem paadi vette laskmiseks. Nii läkski, natuke pusimist ja saime paadi treilerilt vette kenasti ja võtsime suuna Undine Reef’i poole, kuhu meie paadikesega võtab umbes tund aega sõitu.

Kala me ei saanud, või noh, saime küll, aga kahjuks liiga väikesed seekord ja jätsime nad siiski maha. Küll nägime me delfiine ja lendavaid kalu ka, kes mind esialgu ikka täitsa ära ehmatasid paadiga võidu “lennates”. 😛 Naasime see-eest aga korraliku “päevitusega”, mis veel paar päeva hiljem endast korralikult märku annab (eriti öösel linade vahel külge keerates) ja mina sain tunda ka, kuidas millimallika kõrvetus tunda annab. Meil on suvekuudel siin tõesti vette minek väga mitte soovitatud just erinevate stingerite ehk millimallikate tõttu, kellest osad on nii väikesed, et neid isegi ei näe aga võivad suisa surmavad olla. Me olime ainult jalgupidi vees, mis ei ole nii ohtlik muidugi, aga ettevaatlik tuleb siiski olla. Minu kõrvetus oli ilmselt täiesti “tavalise” millimallika oma, mis peale äädika pealevalamist üsna kiirelt järele andis. Siinsetes randades (kui neisse ei ole paigaldatud võrke, mille sees on ohutu ujuda) on soovitatav ujuda aprillikuust oktoobri lõpuni, mil millimallikad ei ole nii aktiivsed. Kokkuvõtteks läks teine katse paadiga palju valutumalt ja kuigi palju harjumist on veel ees, on mul siiski hea meel, et meil lõpuks selline tore hobi ja vabaaja veetmise võimalus on. 🙂

1.aprillil me mingeid tüngasid ei teinud, kuigi nalju liikus Facebookis ringi küll. Näiteks, et saame siia džunglisse omale McDonalds’i (vaata siit) või et saame 10 aastaks tasuta elektri, rongiühenduse jõest alates, uus praam klaasist põrandaga krokodillide vaatlemiseks jne jne jne. Isaac hommikul unise peaga uudist lugedes jäi seda kõike korraks isegi uskuma, kuniks talle meenutasin, mis päevaga tegu on. 😀

Me aga läksime reedel hoopis Cairnsi, et saaksin lõpuks oma töögarderoobi täiendada. Suureks üllatuseks leidsin eest teksad ja sügisjakid ning oma täiesti tavalisi lühikesi pükse pidin luubiga taga ajama. Midagi õnneks siiski lõpuks allahindluste seast ka leidsin, aga ikkagi ei saa aru, et kellele neid sooje riideid siin müüakse? Ametlikult on meil siin jah sügis ja liigume talve poole, aga temperatuuri poolest jääb kogu see kant siin kuumaks ju aastaringselt…

Täna võtsime kätte ja koristasime kodu ning korrastasime oma isiklikku paberimajandust, peale mida oli plaan käia kähku poes hapukoore järgi. Ükski kolmest kohalikust kauplusest seda aga ei müünud, mistõttu leidsime end Cape Tribulationist tühjade kätega, kus otsustasime hoopis minna avastama Dubuji jalutusrada ja Myall randa, kus me varem korralikult käinud polnudki. Nüüd oleme tagasi kodus ja valmis homsest jälle tööd tegema. 🙂

Mina olen siin aga üsna suures õhinas, kuna kallis Krista tuleb mulle mai lõpus külla ja teen juba väikestviisi plaane, et mida koos ette võtta. 🙂 Veedame paar nädalat siin meie juures ja ümbruskonnas ning viimasel nädalal lähme koos Sydneysse, et tähtsad vaatamisväärsused üle vaadata ja põikan ka Canberrasse, et saatkonnast oma uue perekonnanimega pass lõpuks ära tuua. Omanik tuleb selleks ajaks siia ja annab meile 10 päeva puhkust, seega kui Krista tagasi Eesti lennu peale olen saatnud, ühinen Isaaciga väikeseks roadtripiks meie bussiga.

Lõpetuseks ei saa ma jagamata jätta pilti Isaaci kingitud ripatsist meie 1.pulma-aastapäeva puhul. Tegu on valgest kullast ketiga, mille otsas on opaaliga ripats. Ma olen opaale ammu juba poodides imetlenud ja kuna Isaac luges, et 1. pulma-aastapäeva vääriskivi on just kuld ja kuna ma kollast kulda ei kanna, siis jäigi see kombinatsioon valituks. Mina lugesin, et selle tähtpäeva sümbol on aga paber ja kinkisin Isaacile meie pulmapiltidest köidetud fotoraamatu. 🙂

2016-03

Categories: Cairns, Daintree, Queensland | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: