Tsüklon, lehmad ja politsei

Nonii, puhkus on siiamaani möödunud vihmaselt, mille üle pole mitte midagi imestada, sest tegu on märja hooaja niiöelda hilinenud algusega ja järjest vihmasemaks peaks nüüdsest minema. Olime selle võimalusega arvestanud (enne puhkuse algust olid kõik päevad muidugi kuivad ja päikeselised :)) ja ei lase ilmast end väga õnneks morjendada hetkel. 🙂 Valvel oleme küll, kuna meist läänes asuvas Carpentaria lahes võib lähipäevil tsüklon tekkida, mille nimeks on seekord pandud Stan (juhul kui ta peaks tekkima). Meie jaoks tähendaks see veelgi vihmasemaid jõule, kui praegu ja kõvemat tuult ja loodetavasti rohkem mitte midagi.

Pühapäeval, kui viimased kliendid ja ka vabatahtlikud läinud olid, viskasin jalad seinale ja sinna need jäid terveks päevaks. Tegin kokku ka paar uinakut päeva jooksul, mida ei ole juhtunud ikka väga ammu. Seega üks õige puhkepäev! 🙂

Esmaspäeval oli vaja minna Cairnsi, kuna juba ammu oleme omanikule otsinud tööautot lodge jaoks ja lõpuks tundus, et näkkas just see õige. Nii käisimegi seda vaatamas ja ostsime ära! Autoks on 2003. aasta Mazda 4X4 kastiautoga ehk kohalikus keeles ute. Koheselt põrutasime värvitöökotta ja tagastasime selle väikese jubeda rohelise asendusauto, mis meile bussi asemel anti. 😀 Ühtlasi viskasime Wilsonile pilgu peale – töö edeneb ilusti ja ilmselt paari nädala pärast saame bussi tagasi. Nüüd aga pole muret prügimäel käimise ja muu tööasjade pärast, mis muidu meie bussi rööpasid. Austraaliale omaselt ei saanud ju kõik aga plaanipäraselt minna ja auto töökoha nimele vormistamine pole meil enne võimalik, kui omanik ise siin on ja avaldusi allkirjastada saab. Koduleht väidab neil üht, töötajad teist. Võib-olla viitsime minna uuesti proovima Mossman’i, äkki läheb õnneks teises esinduses.

Nagu tavaks on saanud, möödus Cairnsi külastus jälle ühest kohast teise joostes. Õnneks leidsime tööasjade kõrvalt hetke ja põikasin sisse Rootsi poodi, kust ka Eesti toidukraami leida võib. Seekord uut kraami polnud, aga sain siiski purgi hapukapsaborši, kõrvitasasalatit, valget ja tumedat Kalevi šokolaadi, Riia sprotte ja Rootsi näkileiba. Soovitud hapukapsast neil kahjuks ei olnud, mida jõululauale panna tahtsin. Kuna liikusime edasi Rusty värskekraami turule, siis ei olnud meel kapsa pärast kaua kurb – mul õnnestus osta 2kg turu viimaseid mangosteene, enne kui nende hooaeg otsa saab! See puuvili on mul mõnda aega juba hingel olnud ja need ootavad meil nüüd 1.jõulupüha ehk Christmas Day hommikut, et neid koos maasikate ja vahukoorega hommikuks süüa. 😛

Täna oli vaja ju uus auto pikemale proovisõidule viia ja võtsime suunaks põhja, et liikuda Cooktowni poole, kuhu saab ainult 4×4 autodega. Käisime samal marsruudil juunikuus kohaliku giidiga ja nüüd oli hea omas tempos teed avastada. Poolel teel Cooktowni asub Wujal Wujal aborigeenide kommuun. Tegu on “kuiva” linnaga, kus alkoholi omada ega tarbida keegi ei tohi. Vaatamisväärsusteks on kohalik aborigeenide kunstigalerii ja kosk. Juunis oli kosk selline keskmine, väga ahhetama ja ohhetama ei ajanud. Seekord oli koske juba parklast kuulda ja vett tuli sealt ikka kordades rohkem alla. Cooktown ise on pisike linnake, midagi väga seal vaadata pole, aga head kala ja friikaid (fish & chips – austraalaste lemmik kiir/pubitoit) saab sealt ühest sadamalähedal asuvast putkast.

Teel peatusime pausiks Lõvi Uru nimelises pubis, mis on täitsa omaette muuseum. Kuna mangod on praegu hooajas, siis on igal pool tee äärtes hunnikutes mangosid, mis siis autode poolt laiaks sõidetud. Selle pubi ees asus samuti üks mangopuu, mille alt ma mõned kaasa korjasin. Tegin seda teel nii mõneski kohas, lihtsalt uskumatu, kui maitsvad ja mahlased need on. Isaac naeris, et hea korilane. 😀

Koju otsustasime naasta teist teed kaudu – mööda maanteed, mis ranniku asemel lookleb 250km sisemaale. Et noh, pole ju kuhugi kiiret, hea peatusi teha ja pildistada ja turisti mängida. Kuna olime spontaansed, siis suurt eeltööd ei teinud ja asusime sõitma. Vihmametsa ala, kus me elame on tegelikult üsna väike Austraalia mõistes ja antud maantee näiteks ei erinenud mitte kuidagi Lääne-Austraaliast – surnud ja kuivanud põõsad-puud tee äärtes ja punane muld igal pool ning mitte kedagi silmapiiril. Üsna kiirelt anti liiklusmärkidega teada, et tuleb olla ettevaatlik kondama läinud karjaloomade suhtes (“Beware of wandering cattle”) ning lisaks ka kängurute osas. Üldjuhul ei tasu nendest märkidest miskit väga arvata, aga seekord tundus nagu oleks märkidest puudu jäänud! Lehmad (needsamused rippuva nahaga eksemplarid) tuiasid üsna ülbelt mööda teepervi, mõni võttis eesmärgiks võimalikult aeglaselt teed ületada ja nii nad seal kõik iseendeid karjatasid mööda maanteepervi. Lehmade sekka eksis ära umbes sama arv vallabisid ja kahjuks oli näha ka palju auto kokkupõrgete tagajärgi. Meie esialgne optimism asendus üsna kiirelt tülpimusega, sest kahe tunni jooksul olime näinud lisaks ühele bensukale ning loomadele lugematul arvul vaid termiitide pesasid.

Aeg venis nagu tatt ja maastik ei näidanud mingeid elavnemise märke kuni meie ees vilkusid punased ja sinised tuled ning politseiauto suunas meid peatuma. Ups, suures igavuses olime unustanud, kas tegu oli 100km/h või 110km/h alaga ja Isaac veeres rahulikult mööda teed kiiremini, kui oleks pidanud. Ta tunnistas oma viga koheselt ka politseinikule, kes oli üsna muhe ja küsis, nagu ikka, Isaaci lube näha. Kas Isaac oli oma rahakoti koju jätnud või mis? Aga muidugi… Sel hetkel nägin juba vaimusilmas, kuidas me kohaliku politseisaate kaadritesse jõuame, sest tegu oli ju alles eile ostetud autoga, mis vana omaniku nimel veel. Juhil pole dokumente ega müügipabereid ning kõige lõpuks ei tule tema andmed esile ka isikliku info süsteemi sisestamisel, kuna Isaacil siiani Lääne-Austraalia juhiload. Meie õnneks oli tegu vägagi mõistliku inimesega, kes ilmselt ei tahtnud ka ise hunnikuid pabereid täitma hakata ja Isaac sai sisuliselt ainult rahalise hoiatuse.

Vot selline päev oli täna. Pildid on kaameras ja kaamera autos, seega neid näeb äkki hoopis homme. 🙂

Advertisements
Categories: Cairns, Daintree, Queensland | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: