Internetist, ilmast ja puu-ussi seiklustest

Alustades taaskord Interneti teemadel, siis ma ei mäletagi, kas olen seletanud, kuidas see süsteem sellega Austraalias on. Kui Eestis liitud Elioni või Starmani või ükskõik millise teenusepakkujaga, siis paketti valides saab hinna osas määravaks Interneti kiirus. Ehk et limiiti, kui sellist andmemahul ei ole, lihtsalt saad kiirema või aeglasema neti ja siis tee sellega, mis tahad. Austraalias on aga sedasi, et erinevate teenusepakkujate pakette valides, saad määrata põhimõtteliselt ainult seda, kui palju andmemahtu ühe kuu jooksul kasutada saad. Kiirused on pakkujatel veidi erinevad, kuid põhimõte jääb samaks. Maksad vähem, saad näiteks 20GB netti kuus, maksad rohkem, võid saada ka 1TB netti kuus. Tihtipeale lisanduvad nendega tavapärased 12 või 24 kuulised lepingud ja muud tingimused. Meil Esperance´s oli algul 500GB pakett, aga me ei olnud kunagi isegi ligilähedal sellele limiidile, mistõttu läksime väiksema paketi peale üle ja 50GB oli meile küll ja veel. Mingi hetk, äkki eelmisel aastal, hakkas Austraalia üle minema NBN süsteemile, mida ma isegi praegu ilma Googeldamata väga lahti seletada ei oska. Kui ma nüüd sajaga puusse ei pane, siis äkki on tegu satelliidiga kosmoses, mis peaks kõikide austraallaste neti kiiremaks tegema vms. 😀 Igatahes, meil siin lodge-s on võimalik kasutada vaid satelliit-Internetti, kuna mobiililevi meil siin (peaaegu) pole, tavatelefon ja pangaterminal kasutavad üht maa-liini ning telekapilt tuleb ka satelliidilt. Neid teenusepakkujaid väga palju pole, mistõttu pole ka palju valikut ja tuleb vist leppida sellega, mida antakse. Ja antakse 40GB kuus, mis on jaotatud kellaajaliselt: 13.00 ja 23.00 vahel saab kasutada Normal Data-t, mida on kuuks ajaks 15GB! ning 23.00 ja 13.00 vahel saab kasutada Bonus Data-t, mida on 25GB jagu. Kahe inimese peale pole ju paha, aga kui tuleb äri ajada ja lisaks on meil alati vabatahtlikud ning kliendid siin, siis on jutt tiba teine. Novembris sai meil Normal Data otsa 3 päevaga ja tänaseks Bonus Datat on järgi ca 20GB jagu. Üsna muserdav, aga samas muidugi ka värskendav – tänapäeval istumegi ju liiga palju ninapidi oma nutiseadmetes. Oleme kõik pakkujad läbi käinud ja keegi ei saa meile rohkem andmemahtu pakkuda, kuna NBN max. limiit on 50GB kuus ja kui meie 40GB otsa saab, siis muudetakse nett nii aeglaseks, et seda on peaaegu võimatu kasutada. Nii piiratakse seda, et keegi üle 50GB ei läheks ja kõigile ikka jätkuks. Mulle, kes ma Eesti tasuta ja kiire Wifiga nii harjunud olen, on isegi peale 3 aastat Austraalias see natuke liiga ebamugav, tunnistan ausalt. 😀

Mobiililevist rääkides, siis siinpool jõge on sellega suht kehvasti, aga õnneks Telstra võrgus natuke seda leiab. Meist 2km kaugusel, kohalikus pubis, on korralik levi, kuna neil on torn sealsamas lähedal. Meile on seda jagatud parklasse ja muruplatsile, kus suure puu all seistes võib paar leviposti leida. Organiseerisime omale siia levi-tugevdaja, milleks on meie oma antenn maja katusel – see peaks siis selle pubi-torni levi kinni püüdma paremini ja meile tuppa suunama. Täitsa nagu töötab see, sest levi on enamuse ajast, aga mitte nii tugevalt, et mobiilset Internetti kasutada kannataks. Või noh, kannatab, aga ega ta palju kiirem pole, kui see meie aeglane nett. Vähemalt saate mulle sõnumeid saata ja helistada mobiilile, haha. 😀

Ilmad lähevad päev-päevalt soojemaks, juba hommikul 6 ajal on vähemalt +24 kraadi, päeval tõuseb kindlasti +30 peale ja õhtul veel 21.00 ajal on ikka +27. Täiega mõnus on praegu, kuna vihma pole ammu sadanud, mistõttu on õhuniiskus täitsa talutav. Eks varsti hakkab sadama, või vähemalt nii nad räägivad, aga me naudime, vähemalt praegu. 🙂 Suve ja märja hooaja saabumisega hakkavad ookeanis vohama erinevad millimallikad, mis meil siin on enamasti ohtlikud, mõned rohkem kui teised. Randa minnes on igal pool hoiatussildid ja äädikas, mida kokkupuute puhul põletusele peale valada. Me pole siiani ookeanis siin ujumas käinud just samal põhjusel, aga eile solberdasime jalgupidi kuni vöökohani küll vette, sest nii palav oli. Välja tulles silmasime nii mõndagi molluskit liival, seega ilmselt väga innukalt vette enam ei jookse. Lisaks on käimas krokodillide paaritushooaeg, kes muidu eelistavad küll jõgesid, aga hetkel on tihti ka rannavees. Ka nende eest hoiatavaid silte leiab rannast. Kolmandaks, nagu enamikes kohtades Austraalias, ei puudu ka siin haid – Isaac püüdis alles septembris rannalt vasarpea hai, mis ei olnud just kõige väiksem. Seega jah, ilmad on mõnusad, aga jahutamas tuleb käia väikestes ojakestes, kus krokodille olla ei tohiks.

Ohtlikest elukatest rääkides, siis eile öösel jõudis kätte lõpuks see hetk, kus tuli minna ja klientide toast madu eemaldada. Kell 2 öösel hakkas mul töötelefon piiksuma, mis tähendab seda, et keegi on vastuvõtus. Unesegasena viskasin midagi selga ja läksin välja ning mind ootas kuuendast majakesest naisterahvas, kes teatas, et neil on vannitoas Brown Tree Snake ehk Pruun Puu-Madu (Puu-Uss kõlab palju lahedamalt, või mis :D) ja tema abikaasa on jube hirmul. Vahemärkusena ütlen kohe ära, et need maod kannavad küll endas mürki, kuid neid ei peeta ohtlikeks, kuna mürginäärmed asuvad kurgus ja nahka need ei läbista. Läksin ajasin Isaaci üles, kuna maod ja ämblikud ja muu selline on rohkem tema osakond. Ma läksin muidugi kaasa ja seal see ussike siis vahtiski ennast peeglist neil vannitoas kraanikausis. Kuidas ta sisse sai? Ausalt öeldes ei tea. Tavaliselt on inimesed omal toa ust lahti hoidnud ja see on ainus võimalus loomadel (v.a. konnad, ämblikud, putukad ja sisalikud) sisse saada. Nemad väidetavalt seda teinud polnud ja arvasid, et madu pressis end akendel olevate sääsevõrkude vahelt sisse. See on üsna ebatõenäoline, aga noh, vaidlema ka ei hakka ju keset ööd, et kust ta nüüd tuli. Konnad saavad näiteks torude kaudu ka sisse ja ei olevat see madude puhulgi välistatud väidetavalt. Isaac, vana maotaltsutaja, suutis üsna kiirelt ussil peast kinni haarata ja toast välja toimetada. See oli tema esimene maotaltsutamine ja peab ütlema, et läks väga hästi. Mao jätsime ööseks padjapüüri sisse, et ta siis hommikul lahti lasta. Teadsime juba siis, et ega see paar enam broneeritud kolmandaks ööks meile siia ei jää ja hommikul kella 7 ajal tuligi abikaasa rääkima, et mis nüüd siis saab. Ma juba check-in´i tehes tajusin, et nad ei ole just vihmametsa inimesed ja enamasti peab see kõhutunne paika. Üldiselt käib siin kahte sorti inimesi: ühed, kes armastavad seda kõike siin – džungel ja loomad ja linnud ja hääled ja kõik, mis keset vihmametsa puuonnis elamise juurde käib. Ja siis on teised, kes pildi pealt on vaadanud, et oi kui äge, aga kohale jõudes selgub, et on kuum ja niiske ja on sääsed ja telefonilevi pole jne jne jne. Nii läkski selle Austraalia! paari puhul kõik juba algusest peale natuke nihu. Esimesel õhtul sööma tulles ajas mees omale kastet pükstele ja naisele ei olnud meeltmööda see, et kanakarri oli serveeritud kanakoibade, mitte tükkidega ja ta pidi kontidega ise tegelema. See selleks. Teise päeval neid väga näha polnud kuni selle mao juhtumini keset ööd. Ja nii siis täna hommikul avaldas mees pahameelt, et nad on täiesti sääskede poolt ära söödud peale esimest päeva juba; esimesel ööl ei saanud nad magada kuna naabrid rääkisid liiga kõvasti (kõik majad on üksteisest ikka korralikus kauguses, ma tõesti ei oska kommenteerida, kuidas nad midagi kuulda said); muidugi siis madu nende vannitoas ja et üldse, tegu on öko kohaga, aga nemad ikka ei ole üldse lõõgastunud omadega ja soovivad varem lahkuda. See ei tulnud mulle üllatusena ja et asi kiirelt lõpetada, ei võtnud me neilt teise öö eest raha – esimene öö oli juba makstud ning tühistasin kolmanda öö. Õnneks rahunesid nad lõpuks maha ja ei süüdistanud meid otseselt milleski ning said vist veidi aru, et on tulnud kohta, mis ei ole päris nende mugavustsoonis. Enne minekut andsid nad meile veel oma visiitkaardi, nad tegelevad Lõuna-Austraalias veini tootmisega, juhuks kui soovime midagi tellida… Samal ajal oli lahkumas üks teine Austraalia paar Melbourne´st, kes olid siin 6 ööd ja naine oli nutuäärel, kui mind lahkudes kallistas, et siin on ikka nii maagiline koht ja nad tulevad kindlasti järgmisel aastal tagasi. Mine võta siis kinni, kuidas end tundma peaks, kas teed oma tööd õigesti või mitte.. 🙂 See viib mind juba järgmise teemani, milleks on turistid ja nende erinevad tüübid, aga jätan selle mõneks järgmiseks korraks. 😀

Homme pole meil ühtegi broneeringut ja ees ootab vaba päev! Plaan on randa minna, et Isaac saaks kalastada ja mina niisama lebotada. 🙂

P.S. Pilte lisan homme!

 

Categories: Daintree, Queensland | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: