Sünnipäev ja mesinädalate teine video!

Pean vist lõpuks leppima sellega, et blogiformaat on varasemaga võrreldes muutunud ja postitusi pole aega ega võimalust enam nii tihedalt kirjutada, kui tahaks. Kui varem sain postitusi avaldada millal iganes, siis nüüd on vaja seda alati plaanida, sest kui Internetti on, siis on vaja tööd teha ja kui tööd pole, siis pole ka netti. Nokk kinni, saba lahti. Nii ma siis toksingi praegu mustandi Wordi, et siis netiajal see lihtsalt avaldada – oktoobris olime korraliku netita umbes 10 päeva kuu lõpus. Ja eks proovin nüüdsest ka rohkem aega võtta ja postitusi rohkem läbi mõelda, et oleks ka mida lugeda. Võite jälle julgelt kommentaarides märku anda ka, kes siin lugemas käib! 🙂

Peale mesinädalate video esimese osa avaldamist, proovisin ka selle jaoks veidi rohkem aega võtta ja töötasin läbi teise osa materjali. Ei saanud ma muidugi jälle üle ega ümber loomadest, seega leidub neid ka selles osas palju. 😀 Uus-Meremaa materjali oli ohtralt, aga kahjuks ei anna videopilt neid lummavaid mägesid ja maastikku ikka nii edasi nagu oma silmaga näha oli. Siit ta igatahes tuleb:

Töötempo on mõnusamaks muutunud. Meil kaks nädalat peatunud noor sakslaste paar, kes olid nii toredad ja innukad, on juba lahkunud ja asemele tuli hollandlaste paar. Omanik käis meil siin ka vahepeal koos oma sõbrannaga, mis oli väga hästi ajastatud külastus, kuna meil oli iga päev täismaja. Me polnudki teda näinud sellest ajast saadik, kui me alles ise siia jõudnud olime. Nüüdseks on pea kuue kuuga palju tööd ära tehtud ja tore oli seda tallegi näidata. Ta tuleb ilmselt detsembris mõneks ajaks uuesti siia, et õppida, kuidas siin kõik käib jälle, kuna veebruaris tuleb ta meie asemel siia kuuks ajaks, kui me Euroopas oleme. Viimati ajas ta ise siin täiskohaga asju umbes 10 aastat tagasi ja sellest ajast on palju muutunud.

Omaniku külastuse sisse jäi ka minu sünnipäev, mis möödus üsna tavapäraselt. Mul on juba nagu traditsiooniks muutunud, et sünnipäevad mööduvad töötades, nii ka seekord. Seega õigel päeval väga paljut ei toimunudki – omanikult sain sümboolse summa kingiks, Isaac küpsetas imemaitsva koogi ja vabatahtlikud tegid hommikuks pannkooke. Ahjaa, enne sünnipäeva suutsin ma mingit moodi endale ju põiepõletiku hankida ja lisaks kummitas mind tol päeval ka jube peavalu, seega olin päeva lõpuks üks hunnik õnnetust ja jonnisin, et mis sünnipäev see nüüd siis on. 😀 Tegelikult teadsin ju küll, et laupäevaks polnud meil ühtegi reserveeringut ja Isaac oli meile toa broneerinud Port Douglases.

Nii saatsimegi viimased külalised laupäeva hommikul teele ja võtsime suuna Port Douglase poole. Esimeseks peatuseks oli poolel teel asuv Daintree Wild Zoo and B&B loomapark, millest alati mööda sõidame ja mõtleme, et huvitav, kuidas seal on. Pileti hinnaks oli 25AUD, millega sai kaasa kotikese kängurutoitu ja võimaluse musta cockatoo-ga pilti teha. Ma olin muidugi juba enne sisenemist sillas, sest minu jaoks pole midagi ägedamat, kui loomi nunnutada ja toita – endal ju kodulooma pole. Isaac alati naerab, et kui vaja mul tuju heaks teha või kui kingi-ideed pole, siis loomapargid ja –aiad on alati õige valik. 😀 Loomadest meie jaoks midagi väga uut polnud, sest tegu on enamjaolt vihmametsa asukatega, kes meil siin niisama igapäevaselt ringi jalutavad. Küll aga nägime väga naljakaid ja huvitavaid öökulle, kes nägid välja nagu nad oleks väga pika peo peal omadega olnud terve nädalavahetuse, haha. Kängurutoitu ei jõudnudki kõike ära toita, kuna sattusime ise rohkem sääskede roaks ja pidime kahjuks edasi liikuma.

DSCN1637 DSCN1639

Mossmanist läbi sõites külastasime laupäevast turgu, mis oli juba vaikselt lõppemas, aga saime proovida näiteks imehead orgaanilist vanilli jäätist ja ülimalt jubedaid rummipalle. 😀 Mossmanist Port Douglasesse on vaid 15 minuti sõit ja kuna check-in´ini oli veel aega ja kõhud hakkasid tühjaks minema, siis otsustasime külastada veel üht loomaparki, milleks oli Port Douglas Wildlife Habitat. Olin tahtnud proovida nende `Lunch with Lorikeets` (Lõuna Lindudega) juba ammu, seega lõime kaks kärbest ühe hoobiga. Lõuna polnud kahjuks midagi erilist selles suhtes, et buffee valik oli täitsa okei ja linnud olid ka olemas, aga laudade juurde neid tuua ei tohtinud. See ei takistanud aga osasid neist siiski palukesi varastamast. 😀 Sealse pargi loomad olid suht samad, mis eelmiseski pargis – sain jälle kängurusid toita ning emu eest põgeneda, kes ka süüa tahtis. 😀 Park ise oli jaotatud erinevateks kliimavöötmeteks ja oli muidu väga mõnus ajaviide. Piletihind koos lõunaga oli 55AUD.

Enne veel kui end hotelli sisse seadsime, sõitsime sadamasse, kus leisid aset iga-aastane Port Douglase õllefestival Porttoberfest. Mõtesime, et kui juba linnaloale saime, siis miks mitte ka see üle kaeda. Pidime kahjuks pettuma, kuna tegu oli üsna väikese alaga ja valikus oli ainult 6-7 õlut, millest kaks olid juba 45 minutiga otsas. Isaac soetas omale siiski 25AUD eest liitrise õlle ja ma proovisin järgi kraanikokteili, milleks oli maasika-mojito 12AUD eest. Pilet maksis 10AUD nägu ja kokkuvõttes oleks võinud küll minemata jätta. 😀 Aga see selleks…

Hotelliks oli meil Sheraton Mirage, mis asub suurel maa-alal ja on ümbritsetud mitmetest laguun basseinidest. Meie tuba oli väga avar ja hubane, aga üsna 90ndate maiguga nagu seda on ka terve kuurort. Küll oli aga kõik ilus ja puhas, lihtsalt vajab uuenduskuuri, mida hetkel ühes tiivas ka tehti. Me käisime rannas jalutamas ja ligunesime vannis, basseinidesse kahjuks ei jõudnud, kuna ilm oli veidi jahe ja kiskus vihmale. Õhtusöögiks oli meil imeline mereanni buffee, kus hindasime mõlemad oma võimeid ikka väga üle ja õhtu lõpuks pidime tuppa tagasi veerema. 😀

Pühapäeval suundusime puhanutena tagasi koju ning tegime paar päeva tööd, kui tulid ette jälle kaks päeva, kus ühtegi külastajat polnud. Ühel päeval käisime kalal ja teisel sõitsime Cairnsi, kuna oli vaja veidi töö jaoks asju osta ja otsustasime, et ostame endale rattad. Kuna ma olen suutnud Austraaliasse tulekust saadik korralikud 20kg juurde võtta pubi toidul elades ja suitsetamisest loobudes, siis oligi aeg end lõpuks kätte võtta ja end liigutama hakata. Toitumise oleme me endal lõpuks regulaarseks ja täitsa tervislikuks saanud ning aeg on näidanud, et kuigi töö on üsna füüsiline siis sellest üksi ei piisa. Nii me nüüd ärkamegi iga hommik varem ja sõidame kokku 16-18 kilomeetrit Cow Bay randa ja tagasi. Tööd alustame 7.30, seega ärkame 6 ja nii jõuab kenasti peale sõitu dušši all käia ja ka hommikust süüa. Peale nädalast varajast ärkamist on mu keha juba sellega nii ära harjunud, et ärkan ilma kellata lausa 5.40. Loodetavasti hakkab mingit tulemust ka nägema varsti, enesetunne on kogu päevaks igatahes palju mõnusam ja energiat jätkub kauemaks. Ahjaa, rattad on ikka päris kallid siin, ei teagi, kas see on meie piirkonna asi või mis, aga alla 500AUD polnud absoluutselt mitte midagi saada.

Tööst veel nii palju, et viimane pingutus on vaja üle elada ja siis hakkab maha rahunema see tempo ja tuleb ka korralikult vabu päevi. Saame kuu lõpus siia ka uue generaatori ja akude bloki, mille väärtus on nii 70 000 AUD kokku, aga õnneks katab kõige kindlustus. Nii ei pea koguaeg hinge kinni hoidma, kui vool kõigub, et kas nüüd läheb ja jääbki.. Mõned pildid lodgest:

Muidu oleme jõulude ootuses, kuna siis on meil nädal aega puhkust! Esimest korda on meil ka vana-aasta õhtu vaba ja peale seda polegi enam Eesti reisini palju jäänud. 🙂 Koduigatsust aitab ravida pere saadetud pakk Eesti šokolaadidega ning sellele lisaks ostsin hullu laadungi ka Cairnsis käies – peab vist kaugemale hakkama väntama rattaga hommikuti. 😀

Categories: Cairns, Daintree, Queensland | 4 kommentaari

Navigeerimine

4 thoughts on “Sünnipäev ja mesinädalate teine video!

  1. Su interneti mitteomamise olukord meenutab minu teist aastast Rootsis, kus tegin samamoodi wordi toel postitused valmis, mida hiljem võimalusel kusagil kohvikus või siis ülikoolis postitasin. Muidu oli täitsa mõnus, et internetti polnud, aga siis kui vahel vaja oli, siis oli vaja hullult otsida, mis võis tihtilugu tüütu olla.
    Ratta ost kõlab nagu hea plaan – tahaks isegi endale kaherattalist soetada, et hommikuti/õhtuti ringi kimama hakata, aga teie eeliseks on see, et ilm on jalgratturite vastu veidi sõbralikum kui Eesti igikestvas talves.
    Kuidas Sul blogi formaat veel töötab? Kas käiakse lugemas? See ilmselt aitab kaasa, et Sa postitad asju FB’sse, et inimestel oleks meeles siia tulla.

    • sirliniidas

      Jaa, ma muidu nagu ei igatsegi seda netti, aga t88 tegemise teeb ysna keeruliseks see kohati, mis v6ib v2ga frustreerivaks muutuda. Ja blogiga on ka see, et emotsioonid ei pysi enam v2rsked ja paljud detailid kipuvad meelest minema.

      Rattaga s6itmine on m6nus jaa, erinevaid loomi-linde n2eb sellel ajal hommikuti palju. Viimasel ajal on yks nudistist onuke ka end samale ajale s6itma s2ttinud, et siis rannas riided seljast koorida ja v2rskendav suplus teha. 😀

      K2iakse lugemas, aga hooti.. eks mul l2hedasemad s6brad ja pere loevad ikka ja aeg-ajalt tuleb kuskilt otsingute kaudu ka. Aga nyydseks on juba t2itsa harjumuseks saanud see kirjutamine, endal ka huvitav vanu postitusi lugeda, kuigi vahel on kyll tunne, et kellele ma siin trykin. 😀

  2. Mina käin ka lugemas 🙂 Ja kusjuures ma võtsin ka tsirka 10 kilo juurde Austraaliasse tulles, õudne ikka 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: