Kassid läinud, hiirtel pidu?

Alustan piltidega, mis eelmise postituse juurde käima pidid.

Oleksin pidanud oma eelmise postituse avaldamisega natuke ootama, sest eile õhtul lisandus loomaaia juttudele veel üks peatükk. Meil on restoranis kummut, mille sees on igasugu nipet-näpet, mida igapäevaselt ei kasuta väga. Ainus, mida sealt haaramas käin, on küünlad. Kuna viimasel ajal on tempo maha vaibunud ja õhtud lühemad olnud, siis pole ka küünlaid nii palju läinud, kui muidu. Seega polnud ma sinna kummutisse oma nina päris kaua korralikult pistnud. Kuna restoran on meil igatepidi avatud, siis juhtub ikka, et ka erinevad loomad ja putukad sealt läbi rändavad. Viimasel ajal on seal näha olnud üht melomy-d, kes on vihmametsa armsam versioon hiirest. Pilte neist näeb siit. Ta ilmub alati õhtusel ajal ja tiirutab ringi sellesamuse kummuti ja diivani juures. Ma ei mõelnud sellest väga miskit, kuna neid loomi leidub siin iga nurga peal koguaeg. Seda kuni eilse õhtuni, mil läksin küünlaid võtma ja kummutist tuli vastu ikka eriti vinge hais ja silma hakkasid kohe kenad värsked pabulad. Koheselt kuulsin ülemisest sahtlist ka krõbistamist ja mõtlesin, et nüüd on see samune melomy kummutisse roninud. Haarasin Isaaci julgustuseks appi ja tõmbasime sahtli välja, kus söögiriistade karbi taga oli suur hunnik lehti. Sel hetkel oli selge, mis oli melomy õhtuste restoranikülastuste põhjuseks – melomyemme oli otsinud mõnusat pimedat kohta, kuhu pesa teha, et sinna oma pojad majutada. Nii vaatasid meile sealt lehehunniku vahelt vastu 7 paari tillukesi silmi. Võtsime sahtli välja ja viisime maja taha õue, kuna kahjuks pole meil restoranis võimalik väikest närilisteperet majutada juba puhtalt hügieeni pärast. Väikesed melomy beebid olid nii hirmul ja väetid, kuid panid kiirelt põõsaste vahele jooksu. Üks oli aga väetim, kui teised ja proovis hoopis mööda Isaaci jalga üles ronida. Nii läksid meil kõigil südamed härdaks ja Isaaci vend, kes meie juures peatub mõnda aega, oli nõus ta enda hoole alla võtma, et ta džunglis kohe päris hukka ei saaks. Seega, saage tuttavaks, see siin on Stewart. 🙂

Stewart

Mu süda murdus muidugi tuhandeks killuks, kui nägin väikeste ema restoranis ringi jooksmas jälle, aga no midagi pole teha, elu on selline…

Aga positiivsematel teemadel, siis vahepeal käis ju Siret mul külas! 🙂 Isaac läks talle 14.septembril Cairnsi lennujaama järgi ja ühtlasi võttis ta peale ka oma venna, Axeli. Mina jäin siia, kuna toad oli vaja kiirelt korda teha, et nende saabudes kohustusi poleks nii palju. Jällenägemiserõõm oli suur ja juttu jätkus esimesel päeval kauemaks. Sõime ja jõime ja vahepeal tegime natuke tööd ning nii see esimene päev mööduski.

12036633_10154181881096416_8444363167733559465_n

Terve nädala vältel proovisime töö nii palju kui võimalik tahaplaanile jätta, et saaks Sireti ja Axeliga võimalikult palju aega veeta. Selles osas olid nad mõlemad meile nii suureks abiks – me tegime toad koos kiirelt ette ära nii palju kui andis ja Isaac sai järjele kõikide suuremate projektidega, mis muidu oleks kuudepikkusteks veninud (tubade katuseaknad said pestud, meie vannituba ja restoran värvitud, puid langetatud jne).

Mis me siis ära tegime? Nädala jooksul käisime kohalikes kohvikutes lõunatamas ja kohvitamas; maitsesime järgi kohalikud jäätised, mida kahes erinevas kohas siin tehakse; nautisime mitmeid imelisi randu; tegime paar drinki erinevates pubides; jalutasime metsaradadel; käisime krokodille uudistamas Daintree jõe peal; snorgeldasime Suurel Vallrahul; liuglesime puude vahel ja lebotasime niisama meie mullivannis ning sõime-jõime head ja paremat.

11995958_10154175990991416_8914904863179088979_n

11987060_10154175996131416_850090577937480971_n

Krokodille olime me juba varem uudistamas käinud, aga seekord nägime rohkem neid ja paremini, kui eelmisel korral. Tore on see, et kohalikena saame me selle pakkuja juures tasuta käia ja pereliikmed-sõbrad samuti tasuta kaasa võtta. Tund aega Daintree jõe peal oli mõnus vaheldus ja õppisime täitsa mitmeid uusi asju krokodillide ja muude vihmametsa asukate kohta. Firma omanik peab sellist omamoodi järjejuttu nende Facebooki lehel, kus kõikidele jõeasukatele on nimed antud ja igapäevaselt lisab ta uusi videosid ja pilte nende tegemistest – loomade seebiooper. 😀

Meist poole tunni sõidu kaugusel, Cape Tribulationis, on võimalik džunglis puude vahel trosse mööda karabiinidega kinnitatult liuelda. Midagi sarnast Eestis asuvatele seiklusparkidele, aga ilmselt kõrgemal. Ma olin üsna pabinas, sest Eestis oli ma alati see argpüks, kes viimaseid tasandeid teha ei julgenud. Pabistasin ma aga ilmaasjata, sest siinses versioonis ei ole tegu takisturajaga, vaid lihtsalt liuglemisega, mis on alati muidugi äge, aga mitte nii hirmus minu jaoks. 😀 Alustuseks peavad kaks inimest kõndima suures hamstrirattas, et siis teised kaks esimesele platvormile vinnata. Edasi liigutakse mööda 5 platvormi ja 2-3 instruktorit on koguaeg juures, kes meid siis kinni ja lahti klõpsutasid trosside küljest. Eestis tuleb see kõik jälle ise teha, aga siinkohal on tegu tüüpilise Austraalia ohutusnõuetega – kõik on alati mitmekordselt rohkem turvaline, kui vaja on. Vaated puude otsast on muidugi imelised ja töötajad on kõik ülimalt professionaalsed ja informatiivsed. Aga vaadake parem siit ja siit ise järgi, millega tegu.

Paksukeste suvelaager :D

Paksukeste suvelaager 😀

Päev enne Sireti lahkumist, jätsime me poisid tööd tegema ja läksime varahommikul Suurele Vallrahule snorgeldama. Jällegi, võrreldes Indoneesia kogemusega, oli kõik nii ettevaatlik ja turvaline, aga samas nii peabki. Meid viidi merele lustaka kollase laevukesega, kuhu mahub 25 inimest, taustaks mõnus muusika ja imeline rannajoon. Me snorgeldasime Mackay rahul, kus domineerisid sinised korallid ja papagoi kalad, kes valjult krõmpsutades koralle söövad. 😀 Kilpkonni me kahjuks ei näinud, aga tore päev oli sellegi poolest.  Täpsemalt saab näha siit ja siit, millega tegu.

20150919_082223

Nii see nädal meil möödus, pilte palju teha ei mõiganudki, aga videomaterjal ootab küll monteerimist. (Ikka veel koos mesinädala omadega. Ups!) Minul oli igatahes hiiglama tore nädal ja tundsin end üle pika pika aja jälle normaalse inimesena, kellel peale tööelu ka midagi muud teha on. 😀 Aitäh Siret, et külla tulid!

Nüüd oleme tagasi oma rutiinis, Axel on endiselt meil abiks ja õnneks on praegu keskmiselt ainult 1-2 majakest igapäevaselt, mis tähendab, et oleme muude töödega lõpule saanud ja ise ka unega järje peale jõudnud. Varsti saan teile pilte näidata meie uuest bussi siustusest ja samuti ka korras ja uue vannitoaga majast. 🙂

Categories: Daintree, Queensland | 12 kommentaari

Navigeerimine

12 thoughts on “Kassid läinud, hiirtel pidu?

  1. Paksukeste suvelaager 😀 😀 hea et ma just kuuma supi söömise lõpetasin, muidu oleks küll õnnetus juhtunud 😀 mis sa ajad, oled sa õigeid pakse näinud? 😀 ma loodan et sa end paksukeseks küll ei pea, sest seda sa lihtsalt ei ole. Mulle meeldib see pilt, sest tõi endalegi naeratuse näole, see kõige parempoolne on eriti vahva 😀

    • sirliniidas

      Haha, no ytleme nii, et Austraaliasse tulemisest ja suitsetamisest loobumisest saadik on nii hea 20kg selga kogunenud nii mul kui ka Isaacil.. Seega naersimegi Siretiga, et haha, paksukeste suvelaager ja siis pyydsime seda poistele seletada inglise keeles. 😀
      Aga jaa, see on Isaaci vend Axel. 😛

      • Opaaa, no ma ei saaks küll öelda et 20kg sul juures oleks, aga muidugi sa ise tead ikka kõige paremini 😀 suitsetamisest loobumine on küll väga hea, just tervisele! mäletan et kui ma esimest korda Iiri tulin, siis võtsin ka juurde, et esimest korda koju minnes ema sõbranna kohe rõõmsalt ütles et näed sul ka põsed ümaramaks läinud ja ei olegi enam kitsejälg näos 😀 nii peabki ,nii peabki, kõik targutasid takka haha. Siiski kui enam ei maiustanud igasugu uute asjadega läks kaal tagasi, aga eks ma tean et mul tuleb kaalu ruttu juurde ja õnneks suht ruttu läheb alla ka kui enam ei vohmi endale kartulikrõpse sisse vms 😀
        Ahsoo, igatahes väga pull kuju on see Isaaci vend, mulle vanasti meedisid sellist tüüpi mehed, aga enda bf on totaalselt erinev 😀 võta siis kinni.

  2. Parempoolsem on vist ikka õigem kirjutada, ai ai pean emakeele õpikud lahti lööma 😀

  3. Ja ma ise tunnen näiteks puudust sellisest elust et võtad sõbranna ja lähed vahelduseks kuskile, kasvõi kohvikusse kui mujale ei saa 😀 eks ma sellepärast kakungi B-d endaga vahel kuskile restorani istuma vms, sest üksi ka ei taha ju.

    • sirliniidas

      Jaa t2pselt! Ja isegi oma partneriga koos k2ies, pole see p2ris see, kui korralik naistekas. 😀

      • Just, just, ei olegi, temaga ei hakka ju arutama igasugu naisteasju millest vaid naised aru saavad 😀

  4. NB see melomy beebi on superarmas, häda ikka kui leiad looma ja püüa siis mitte hinge võtta 😀

  5. Stewart on NII armas!!!

    • sirliniidas

      Kahjuks ta oli nii armas.. ilmselt ei pidanud emast nii vara v66rutamisele vas-tu.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: