Mahajäetud kuurordist ja muudest tegemistest

Nagu eelmises postituses mainitud sai, siis on meil viimasel ajal õnnestunud ka tööle vahelduseks ringi sõita natuke ja ümbruskond uudistada. Alustuseks paar pilti kalalkäigust ja putukamuuseumist.

Üks meeldejäävaim avastusretk oli aga paar nädalat tagasi, kui jätsime oma bussi ühe mahajäetud kuurordi juures seisma, kuhu oleme ammuilma tahtnud uudistama minna. Tegu on Cape Tribulation Resort and Spa-ga, endise nimega Coconut Beach Resort. Omanik ja kohalikud räägivad kohast vaid helgete mälestustega, kuidas õhtusöögile pääses vaid eelneva broneeringuga ja koht oli täielik turismikeskus ning majutas 300 inimest. Me kuulasime alati neid jutte huviga ja otsustasime, et on aeg koht oma silmaga üle vaadata. Restoran ja baar asuvad kohe rannal ja me pidime imestusest pikali kukkuma, kui hooneni jõudsime – tegu on vähemalt 20 korda suurema majaga, kui meie restoran: kolm korrust, suured klaasaknad, paksud puidust sambad. Ahmisime õhku ja kui julgust kogusime, et sisse minna, siis märkasime, et seal elab keegi. Tegime viisakalt tutvust ühe hipiliku tüübiga, kes oli väga külalislahke ja lasi meil seal ringi vaadata. Väidetavalt kolis ta end ise sinna paar aastat tagasi sisse (kuurort on nii 6-7 aastat suletud olnud) ja kui omanik ühel päeval vaatama läks, siis olla ta mehele loa andnud seal tasuta elada ja kohal silma peal hoida. Tegime restoranile tiiru peale ja läksime üle tee mäenõlval asuvaid majutuskomplekse uudistama, mis vihmametsa sisse peidetud. Džungel on oma töö teinud, aga siiski on näha, kui pulbitsev see kuurort ühel päeval oli. Meie peas tiirles vaid küsimus, et miks on sellisel kohal lastud nii alla käia. Muidugi on arusaadav, et kui turiste ei käi, siis peab raha ikka palju üle olema, et seda kohta elus hoida. Aga siiski… nii kahju. Koju tulles leidsin ka nende kodulehe, kus on müügiinfo olemas ja lisaks tuleb välja, et sellele krundile (5ha) lisaks on müüa ka pool kilomeetrit eemal asuv 50ha suurune töötajate kompleks, kus on 27 betoonmajakest ja mida kõike veel. Võimalik on osta vaid hotell või töötajate kompleks või mõlemad koos. Link on siin, täitsa huvitav lugemine ning näeb ka enne ja pärast pilte ja videosid (siin ja siin). Ma unustasin suures õhinas pilte teha, aga enne lahkumist siiski mõned klõpsisin.

Meie lähme homme aga kaheks ööks Cairnsi, sest üllataval kombel pole nädalavahetuseks ühtegi broneeringut! Juhhuu! 🙂 Ees ootab üsna palju šoppamist: bussi jaoks on päris palju kraami vaja, kuna laseme sellele tagavara aku panna, uued katted sisse ja voodi ehitada; töö jaoks on samuti asju-toitu vaja ning isiklikult tahaks ka midagi endale lubada. Loodetavasti jääb niisama lõõgastumiseks ka aega. 🙂

Lõpetuseks mõned niisama pildid ka, mis tööl klõpsutatud.

Categories: Daintree, Queensland | 2 kommentaari

Navigeerimine

2 thoughts on “Mahajäetud kuurordist ja muudest tegemistest

  1. Ooo, mul hakkasid kohe pildid silme ees jooksma sellest endisest turismikeskusest, saaks vägeva värgi püsti panna kui mul vaid raha oleks 😀

    PS. lisasin Su fb-s endale sõbraks, aga otseloomulikult ei käse ma Sul sõbrakutsega nõustuda 😀

  2. Pingback: Päikeseline reede | Do you come from a land down under?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: