Tere august, tere Internet

Nagu ikka ei saanud ka juulikuu mööduda sedasi, et Internet kuu lõpuni välja veaks – õnneks oli olukord veidi parem, kui juunis – nädal tuli vaid tiguaeglast netti välja kannatada.

Meie Port Douglases käik ei oleks saanud paremal ajal tulla. Paar päeva enne otsustas üks meil peatuv backpacker, et tal on paha päev ja s*tt tuju ning elas selle meie, eelkõige Isaaci, peal välja. Üsna halb otsus, kui minu käest küsida – kutt muutis nii enda, kui oma neiu ja meie kõigi olemise nende viimase nädala jooksul üsnagi ebamugavaks. Jutud rääkisime selgeks, aga ülejäänud aja oli kogu suhtlemine ikka üsna võlts. Kahju, aga oleme seda ennegi seljakotiränduritega koos töötades tähele pannud, et tihti oodatakse midagi mitte millegi eest ja arvatakse, et ollakse kuningad. Varem ma seda nii palju ei mõistnud, või pigem ei tahtnud mõista, sest arvasin ka end sinna samma gruppi kuuluvat. Nüüdseks saan aru, miks backpackeritel on halb maine ja miks neid tihti tahetakse lohku tõmmata ja kasutatakse vaid lihtsasti kättesaadava ja odava tööjõuna. Lisaks olen ka mõistnud seda, et minu puhul polnud ka tegu keskmise backpackeriga, kes palga kiirelt laiaks tõmbab mööda pubisid ja klubisid ringi lällates – tegin tööd eesmärgiga, et õppida uutest kogemustest isegi siis, kui mulle töö ei meeldinud. Igatahes päädis asi sellega, et vabatahtlike majakesse paneme köögi sisse ja igaüks vaatab ise, mida ja millal endale hommikuks, lõunaks ja õhtuks süüa teeb. Meie varustame neid toiduga, mida nad soovivad ja vastu ootame nende kokkulepitud 4 töötundi päevas. Ülejäänud ajal me neid oma verandale hängima ei soovi – see oli samuti üks pinge tekitajateks, et koguaeg vahiti meile suhu ja oodati midagi. Kahjuks töötades kella 7.30 hommikul kuni 21.00 õhtul, ei ole mul aega ega viitsimist kedagi siin lõbustada, sõidutada või isegi kuulata, andke andeks. 😀 Õnneks on see punt nüüd läinud ja asemele tulid toredad Eesti neiu ja Austraalia noormees, kes on iseseisvad, hindavad oma privaatsust nagu meiegi ja lisaks on neil oma transport. Ilmselt jäävad nemad mõneks ajaks meie viimasteks abilisteks, kuna septembrist meil nii hirmus palju reserveeringuid ei ole ja saame kahekesi vabalt hakkama. 🙂

Halamisnurk on nüüd läbi ja kui Port Douglase juurde tagasi tulla, siis oli meil üks väga tore päev eemal siit. Külastasime pühapäeva turgu mere ääres, sõime ühes kihvtis restoranis imemaitsvat lõunat, shoppasime veidi ning lebotasime oma hotellitoas mullivannis. 🙂

Homme teen pildipostituse. 🙂

Categories: Daintree, Queensland | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: