Jutujärjega tagasi Austraalia pinnal

12.aprilli varahommikul oli aeg Christchurch´i külma ja sügisese ilmaga hüvasti jätta ning lennata tagasi Austraaliasse, seekord Melbourne´i. Mina seiklesin üksi läbi linna paar tundi rongide ja bussidega meie sõbra manager Ben´i juurde, kellega koos Esperance-s töötasime ning Isaac lendas tagasi Launceston´i, et meie armas buss järgmisel päeval üle lahe tuua.

Alustasime juba Melbourne´i lennujaama jõudes tööportaalide läbikammimise ja CV-de laialisaatmisega, olles seekord targemad teades, et tihti võtab nädalaid aega enne kui kuskilt vastuseid hakkab tulema. Seekord läks aga teisiti – olime alles teist päeva Ben´i juures end välja puhkamas, kui saime mitu kõnet ja emaili. Kaalusime erinevaid pakkumisi ja otsustasime, et seekord kohe pea ees vette hüppama ei hakka, kuna nii kiiret töö leidmisega ei olnud. Nii veetsime nädalakese Melbourne´i ümbruses, et rahulikult mõelda, millise pakkumise kasuks otsustada.

Nädala jooksul vaatasime üle ühe ilmselt kuulsaima Austraalia maamärgi, milleks on 12 Apostlit Great Ocean Road´i ääres, külastasime Geelong´i Melbourne´i külje all, püüdsime kala ja chillisime Ben´i kohvikus Mornington´is koos tema partneri Amanda ja tema tütre Zeva ning paarikuuse Jasperiga. 🙂

Kolmest lauale jäänud tööpakkumisest oli kõigil plusse ja miinuseid, aga lõpuks osutuks valituks meie praegune töökoht, milleks on Daintree Wilderness Lodge Queenslandi põhjaosas. Ütlesime esiti kohale ära, kuna palganumber ei olnud päris see, mis me soovisime, aga omanik võttis pool päeva mõtlemisaega ja tuli meile selles osas vastu. 🙂 Kirjutan tööst hiljem lähemalt.

Nüüd tuli hakata ülespoole sõitma ja Melbourne jäi selja taha. Meie uueks koduks sai meie buss Wilson, mis esiti tundus, et ei hakka väga mugav voodi olema, kuid peale korralikku puhastust ja taaskord asjade elimineerimist saime omale väga mõnusa pesa. 🙂 Nii polnud väga vahet, et temperatuur väljas oli samuti üsna jahe – bussis oli ikka soe ja kuiv.

Leppisime kokku, et teel kohtume ka oma uue ülemusega ja nii sai esimeseks ajaliseks peatuseks Kiama – väike linnake Sydney-st lõunas. Melbourne-st võtsime 2 päeva aega, et sinna jõuda ja kahjuks juhtus nii, et jõudsime kohale samal ajal, kui see sama suur maru, mis alles hiljuti seal möllas. Tolleks ööks kolisime igaks petteks motelli ja tore oli, kuna isegi motelli aknad kolksusid terve öö ja kõik kohalikud karavanpargid asusid mere ääres, kus sel ööl just väga olla poeks tahtnud. 😀 Omanikuga tegime hommikul tutvust ühes kohalikus kohvikus ja nagu juba telefonist tundus, siis klappisime temaga väga hästi. Nii lõime käed, et kuna kiiret pole, siis võtame ca 2 nädalat aega, et mööda rannikut vaikselt ülespoole trippida.

Sydney läbimiseks kulus meil tol päeval kokku 6-7 tundi üleujutuste ja ummikute tõttu, aga midagi hullu polnud enam selleks ajaks. Järgmiseks sihtkohaks olime seadnud Gold Coasti ja Siretile külla mineku. 🙂

Categories: Austraalia, Melbourne, Victoria | Sildid: , , , , | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: