Karvased ja sulelised ehk Bali loomaaed, meeleolukas peoõhtu ja agressiivsed vanamutid

Postitus on kirjutatud üle paari nädala, kuna olen olnud Uus-Meremaa lõunasaare metsade ja mägede vahel seiklemas. Sellele on järgnemas veel üks Indoneesia kohta ja järgemööda ka Uus-Meremaa omad. 🙂

Esmaspäeva hommikul olime varakult valmis ja puhanud, et minna Bali loomaaeda, peamise eesmärgiga elevantidega sõita. Loomaaed oli ilus ja metsa sisse peidetud, mis lõi loomade vaatlemiseks loomuliku keskkonna. Minu lemmikuteks oli loomade söötmine: kitsed, vallabid, hirved, jänesed said kõik ära toidetud. 😀 Lisaks saime ka elevantidele süüa anda, mis oli päris naljakas kogemus. Sõita saime nendega ka või siis noh, nende seljas tooli peal istuda. Juht istus elevandi kaelal ja kogu jalutuskäik kestis 30 minutit. Mul on hea meel, et seda proovida sain, aga ilmselt ei teeks seda uuesti – elevantidest hakkas lihtsalt kahju.. Peale lõunat oli võimalik enda käes hoida erinevaid eksootilisi loomi, ma sain süles hoida krokodilli beebit ja mu õlal istus väike ahvi beebi. Mulle kokkuvõtes Bali Zoo meeldis igatahes, aga mulle meeldivad vist ka kõik kohad, kus mul loomi katsuda lubatakse. 😀

Peale pärastlõunat jahutavas hotellitoas võtsime lõpuks ette Kuta peotänava eesmärgiga üks meeldejääv peoõhtu ära pidada, sest mida muud esmaspäeva õhtul ikka teha on, eks?! 😀 Alustuseks einestasime ühes restoranis, mille toit oli kogu Indoneesias veedetud aja jooksul kõige hullem. Kui muidu soovitatakse värsket salatit, karbilisi ja muud sellist mitte süüa, kuna see on kohaliku veega kokku puutunud, mis pole joogikõlbulik ja maitseb nagu kanalisatsioon haiseb, siis sealses restoranis maitses kõik kui virtsavesi. Kokteile sai osta aga poole liitristes kummipartides kaks ühe hinnaga, kokku umbes 4 dollarit kahe eest, siis vaatasime jubedast toidust mööda ja tegime paar drinki. 😀

Edasi suundusime juba varem külastatud Vi Ai Pi baari, kus on võimalik süüa, juua, vesipiipu teha ja elavat muusikat ning show’sid nautida. Nii võtsime eesmärgiks läbi juua kogu 2in1 kokteililist, kus oli vist 16-17 kokteili. 😀 Õnneks toodi lauale koguaeg näksimiseks popcorni ja nii oli isegi võimalik neid kangeid kokse juua, millele tavaliselt peale alkoholi muud sisse segatud polnud. Ütleme nii, et õhtu oli lõbus, kuna ühel hetkel leidsin end lavalt kohaliku bändi saatel ABBA “Dancing Queen’i” laulmast, endal pooled sõnad meelest läinud. 😀 Õnneks oli mu mikrofon peaaegu maha keeratud, et keegi väga aru ei saanudki. Kokteililistiga jõudsime vist kuuenda joogini, kui pidasime paremaks edasi liikuda.

Koduteel tuli kindlasti läbi käia Engine Room’i nimelisest ööklubist, sest see pidi kõige popim olema. Neoontuledes vilkuv ja 2000ndate hittidest tümpsuv diskoteek ootas meid avasüli ja uksel pisteti pihku voucher, millega sai soetada kaks kolmekordset Vodka Redbulli vaid 3 AUD eest. Sisse astudes tundus pidu täies hoos olevat, aga üsna kiirelt selgus, et näe jooki tuleb lunastama minna hoopis teise korruse baari. Seal oli olemine aga hoopis igavam ja koht ise meenutas mulle Marxi baari, kui keegi veel sellist kohta mäletab. 😀 Plaan oli kiirelt joogid ära teha ja tagasi alla suunduda, aga see osutus keerulisemaks, kui esmapilgul hinnanud olime, kuna viina asemel oli kasutatud kohalikku samakat, mis maitseb lihtsalt nii jubedalt, et isegi RedBull ei suutnud selle maitset peita. Nii sai selgeks, et ilmselt oleks targem ikkagi kodutee ette võtta ja seda me ka tegime. Teel põrkasime kokku ühe purupurjus austraallasega, kellega koos veidi maad jalutasime ja talle tema hotelli suuna kätte juhatasime – pime juhib ikka pimedat ju. 😀 Hotelli jõudes, tegin enne magamaminekut veel ühe värskendava supluse, et järgmisel hommikul ikka parem olla oleks, aga kahjuks see ei aidanud. 😀

Teisipäeval ärgates needsime me kõik eelmise õhtu vägevad joomisvõistlused maa alla ja vedelesime voodis senikaua, kuni housekeeping meie tuba korda tegema tuli. Ajasime kargud alla ja hiilgava ideena suundusime üle tee Kuta randa, kus ma varem käinud polnud. Isaac seletus süsteemi lahti: et varju alla toolile istuma saada tuleb varju haldajalt midagi joogiks osta ja tool on sinu kasutuses. Kõlab lihtsalt, aga hetkel, mil sinu taguots toolil maandub ümbritseb sind kari vanu naisi, kõik sooviga mingit teenust osutada: jalgu, käsi, selga masseerida; maniküüri ja pediküüri teha; juukseid patsidesse punuda; kõrva-nina-sõrme-varba-seljakarvu lõigata ja mida kõike veel. Me jäime kindlaks oma “tänan, ei soovi” fraasile ja nii saime isegi hea 15 minutit kudeda seal jalad liivas Bintangi libistades ja surfareid vaadates. Ühel hetkel tegi muttide parv uue lähenemiskatse ja kuna olime plaaninud hiljem nagunii massaaži minna, siis andsime rumalal kombel oma sõrme ja võeti terve käsi. Minu kallal oli kolm naist: üks masseeris jalgu ja tegi pediküüri, temaga oli kokkulepe, et masseerib ka mu käed ja õlad. Teine libistas end aga sujuvalt sinna vahele ja hakkas mu küüntele lillekesi joonistama, enne kui ma arugi sain. No mis seal ikka, kui lilled, siis lilled. Patsipunujat proovisin pikalt eemale peletada, kuniks tegin saatusliku vea ja lasin tal ühe tasuta näidispatsi punuda. See nägi täitsa okei välja, mille peale asus ta mu juuste kallale. Pohmelus oli piisavalt suur, et mitte nendega võidelda jaksata, mistõttu otsustasin olukorda lihtsalt aksepteerida. Isaac, vaeseke, oli ümbritsetud 5-6 mutist, üks kõvemini rääkimas kui teine, et mida kõike ta teha oskab – kes pakkus välja, et võib ta kõrvakarvu lõigata ja kes tahtis tema hallid juuksekarvad peast välja kiskuda. 😀 Isaac põgenes vahepeal pangaautomaadist raha välja võtma ja mul oli tõsine kahtlus, et ta ei naasegi. Mutid tegid juba nalja ka, et kui ta tagasi ei tule, siis hakkan nende heaks tööle.. 😀 Lõpuks ta siiski naases ja peale pikka kauplemist maksime neile rohkem, kui tavaliselt väärt, aga soov nendest sel hetkel lahti saada oli kordades suurem. Minu pediküür, küünemaaling, massaaž ja patsid läksid kokku 30 AUD ehk 10 dollarit igale naisele – võrdluseks salongis maksad tunni aja jala- ja seljamassaaši eest umbes 6-8 AUD.

Peale katusekohvikus õhtustamist ja imeilusat päikeseloojangut otsustasimegi minna ühte nendest salongidest, et saada korralikku massaaži. Võtsime tund aega jala- ja seljamassaaži ning otsa näohoolduse, peale mida tundsime end kui uuesti sündinud ja pohmelus oli seljatatud! 😀 Ühele inimesele maksid kõik protseduurid kokku 17 AUD. Kuna sealsed töötajad teenivad iga kliendi pealt vaid 1 dollari, siis jätsime oma massööridele ka 10 AUD jootrahaks. Sellega sai see jube teisipäev otsa ja otsustasime, et kolmapäeva, oma viimase päeva Indoneesias, veedame produktiivsemalt.

Categories: Bali, Indoneesia | Sildid: | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: