Saabumine Gili Trawangan’ile

Teisipäeva hommik algas varakult kell 5:30, haarasime oma kotid, sõime hommikust ja kell 6:30 võttis meid peale minibuss, et sõita sadamasse. Liiklus siin on päris ekstreemne ja nii õnnestus meie bussijuhilgi ühele ratturile sisse tagurdada. Midagi hullu õnneks ei juhtunud ja kõik jätkasid oma hommikust rutiini. 🙂 Sadamasse jõudsime umbes tunniga, natuke ootamist ja olimegi kiirpaadil, et teha veel üks peatus Padang Bai sadamas ja suunduda Gili Trawangan saarele, Lomboki külje all. Kokku kestis merereis umbes 2 tundi ja lõuna paiku jõudsimegi lõpuks oma paradiisisaarele. 🙂

Gili T-l ei ole autosid ega mootorrattaid, on vaid hobused kaarikutega ja jalgrattad. 😛 Kuna meie peatuskoht, Wilson’s Retreat, asub saare põhjakaldal ja me randusime läänes, siis võtsime meiegi hobukaariku, kuna teadsime et jalutades läheks kuskil pool tundi ja pagasiga oleks see üle liivaluidete üsna tüütu. (Muuseas, esimese asjana paadilt maha astudes, kuulsin tänaval eesti keelt. :P) Hobukaariku sõit oli midagi enneolematut. Kaarikud on imepisikesed ja meie kahe hästitoidetud lääne turisti all oli küll tunne, et tõstame hobuse õhku. 😀 Tegu pole nimelt mitte tavaliste hobustega, vaid suurte ponimõõtu isenditega. Algul sõitsime mööda peateed, mööda kaubandus- ja hotellitänavat, kuid viimase osa teest läks mööda saare sisemaad, kus elavad vaid kohalikud. See oli ikka päris suur kontrast – prügi igal pool, kanad ja lehmad ringi tuterdamas, lapsed kilkamas ja mängimas ning isegi päris prügimäest sõitsime mööda. Hiljem avastasime, et meile tehti ilmselt tünga, kuna teised juhid viisid meid palju lühemat ja kenamat teed pidi hotelli. 😀 Aga elamus oli see ikkagi!

Wilson’s Retreat’i jõudes (link siin) haarati kohe meie kohvrid, pandi meid restorani istuma ja toodi värskendavad külmad rätikud ning värskelt pressitud papaia mahlad. 🙂 Milline vastuvõtt! Ma teadsin, et olime endale mõnusa koha broneerinud, aga ei osanud ikkagi midagi sellist oodata. 😛 Kuna olime ka siin teada andnud, et oleme mesinädalatel, siis oli jälle meie tuba kaunistatud väga armsalt. 🙂 Kohe küsiti ka meie nimed ja kõik töötajad kutsusid meid edaspidi igapäevaselt nimepidi ning alati tervitati meid naeratus näol.

Pärastlõunaks suundusime Gili T keskust avastama ja käisime näiteks jalgade kalateraapias, mille hind kahele poole tunni eest oli ainult $18 ehk ca 13EUR. 😛

Tagasi hotelli jõudes otsustasime minna snorgeldama, vaja oli ainult üle tee kõndida ja olimegi oma rannas, mis on saarel üks parimatest snorgeldamispaikadest. Need korallid ja värvilised kalad olid lihtsalt nii ägedad ja vesi soe kui supp! GoPro videomaterjali on palju, kuid see vajab sorteerimist. 🙂

Õhtustasime oma hotelli restoranis, kus väidetavalt on saare parim söök ja võin öelda, et see oli ilmselt parim õhtusöök, mida oma elus söönud olen. 🙂 Nimelt on restorani kokk prantslane ja kogu menüü prantsusepärane. Road olid imemaitsvad ja sulasid suus. 🙂

Categories: Gili Trawangan, Indoneesia | Sildid: | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: