Kibe, kibe!

Emotsioone on nii palju, et ei teagi kohe kust alustada. Kes veel kursis pole, siis esmaspäeval, 16. märtsil, sai minust Mrs. Kellian ehk et tegime Isaac’iga salaja pulmad. 🙂 Pulmade ettevalmistustest saab lugeda siit.

Nagu nimme suutsin ma eelneval nädalal ikka sajaga haigeks jääda, et pidin töölt kaks vaba päeva võtma ja isegi arsti juurde minema. Järgmine kord olen targem ja ravin oma külmetust/grippi pigem Ibuprofeni ja voodirežiimiga, kuna arstitädi kirjutas mulle hoopis antibiootikumid, mis mulle kaheks päevaks päris hullud kõhukrambid tekitasid. Reedel läksin uuesti tagasi arsti juurde, seekord õnneks sain teise arsti, kes imestas esimese asjana, et miks nii kanged rohud ja käskis nende võtmise lõpetada. Nii sain hoopis maokrampide vastu rohtu ja Coldrexi ikka ei antud – siin nimelt käsimüügist seda ei saa, kuna väidetavalt keedavad kõik sellest omale muudkui narkootikume kokku. Selleks ajaks oli juba veidi parem ka, seega otsustasin üldse need rohud sinna paika jätta ja enne pulmi lihtsalt veel võimalikult palju puhata.

Pühapäeval saime lõpuks hostelist välja kolitud, 6 nädalat oli natuke liig… Oma van’i parkisime ühe sõbra juurde ja tegime mu töö juures check-in’i. Pühapäeva hommikul oli ka meie pulmaproov, et näha kuidas ja mis kõik esmaspäeva hommikul välja nägema hakkab. Siis hakkas veidi nagu kohale jõudma, et päriselt lähengi mehele ja altari ette Birgiti “Et uus saaks alguse” saatel kõndides tuli korraks isegi pisar silma. Ülejäänud päeva proovisime niisama oma sviidis lõõgastuda, kuhu töökaaslased mind majutasid – hostelist oli see ikka mega üleminek – kahe toaga sviit koos vanni, kahe teleriga ja ilusa vaatega linnale. 😀

Öösel vastu esmaspäeva ei saanud me kumbki peaaegu üldse magada, närv oli liiga suur. Ärgates avastasin muidugi ka tärkava ohatise oma huulelt – panin kohe plaastri peale. Hommikusöök oli super ja jälle olid töökaaslased mind hellitanud, saates meile viie mehe portsjoni koos šokolaadi ja puuviljadega. 😀 See oli hetk, kui mõlemile läks ikka mega närv sisse, et nüüd oleme juba omadega hiljaks jäänud ja ei jõuagi kuhugi. Ma jäin vanematega veel netis suhtlema ja Isaac läks end valmis panema.

Poole kaheksa ajal saabusid mu meikar ja juuksur ja töökaaslane ning fotograaf ja sealt edasi käis kõik nagu konveierlindil. Mina istusin toolis, samal ajal tehti mulle meik ja soeng, fotograaf klõpsis pilte ja kõik naised sädistasid omavahel. Mina istusin seal enamuse ajast ja mõtlesin vaikselt, et kas päriselt hakkangi abielluma või? 😀 Samas valdas mind õnneks täielik rahu, mis oli üsna kergendav, et okei, teeme siis ära. 😛

Ajakavast pidasime kõik kinni ja kell 9 olin Gorge’s kohal ja seisin trepi otsas, et sealt alla Isaac’i juurde kõndida. Kleit oli mul ikka väga pikk ja raske, et oli tükk tegu mitte ninali käia, aga hakkama sain. 😀 Avalugu suutis kõik nutma panna, kuid seekord polnud mina nende seas, endalegi üllatuseks. Vastupidi, naeratus mu näolt ei kadunud hetkekski. 🙂

Tseremoonia oli soe ja ilus ja südamlik. Annie tundus olevat rohkem närvis, kui meie. 😀 Tema abikaasa filmis kõike, seega kui aega ja korralikku netti, siis saate ka teie sellest osa. 🙂 Umbes poole tunniga saidki meist abikaasad ja oli aega piltide tegemiseks. Tanya oli väga hea fotograaf ja tundsime end temaga ülimalt mugavalt. Tunni aja jooksul saime ilmselt päris ägedat materjali, piltidega tuleb kusagil paar nädalat nüüd oodata.

11070515_838638586192507_5807403807566522888_n

Tagasi hotelli jõudes vahetasime kiirelt riided, viisime Isaaci ülikonna tagasi ja võtsime takso, et lennujaama minna. Olime endiselt graafikus ja kuigi pagasit oli meil veidi üle, lasi tore töötaja meil need ikkagi ära anda ilma lisatasuta. 🙂 Melbourne’i lend hilines kusagil 15 minutit, aga õnneks oli meil piisavalt seal ümber istumiseks aega varutud.

Lend ise kestis 45 minutit ja möödus üsna sündmustevaeselt. Melbourne‘s palju aega niisama passimiseks ei jäänudki, tuli pagas jälle ära anda ja uuesti check-in teha ja passi ja turvakontroll läbida. 16:45 istusime Bali lennule ja 6 tundi hiljem maandusime Denpasar’is, kus tervitasid meid 29 kuumakraadi. 🙂

Olen seda postitust proovinud juba 2 päeva kirjutada, aga sõnadest jääb väheks. Istun meie hotelli basseini ääres Gili Trawangan saarel ja olen nii õnnelik ning midagi ei jõua ikka kohale, et nüüd olengi abielus ja veedan oma mesinädalaid siin paradiisisaarel. 🙂

Categories: Bali, Indoneesia, Launceston, Tasmaania | Sildid: , | 4 kommentaari

Navigeerimine

4 thoughts on “Kibe, kibe!

  1. kaija

    Hästi tehtud. Meid ootab see otsustamine, et kus kuidas ja kellega alles ees. Nautige mesinädalaid ja sama magusat tulevikku!

    • sirliniidas

      Teil ilmselt natuke lihtsam perekondi kokku saada, kuna vahemaa nõksa väiksem. 🙂 Aga tänud!

  2. Svea

    jeee, palju õnne!

  3. Pingback: Pulmapildid | Sirli & Isaac'i Pulmad

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: