Tõmbame otsi kokku

Praegu peaksin oma juukseid värvima ja voodil olevat riidehunnikut sorteerima, pesu pesema ning vaikselt kohvreid pakkima – mis tuleb kaasa ja mis mitte, aga selle asemel istun siin selle riidehunniku otsas hoopis ja kirjutan blogi. 😀 Sisendan endale, et aega on selle kiire asjaga, aga järelejäänud päevad on töö kõrvalt asjaajamisi täis, seega eriti väga polegi. Osta pole enam midagi vaja – sügise tulekuga oli kõik suvekaup muidugi allahinnatud ja odavatest kettidest (Kmart, Best&Less, Target) skoorisin endale kogu uue suvegarderoobi võileivahinnaga (keskmiselt üle $5 / 3,5EUR millegi eest ei maksnud). Majutused, lennud, kindlustused on makstud. Nüüd on jäänud vaid minna.

Rahast muidu ei räägita, aga oleme oma eelarvest kuidagi üle läinud – jooksvaid kulutusi on rohkem ette tulnud, kui arvestanud olime. Kui Isaac pubist kõik oma puhkuserahad korralikult kätte saab, siis pole Austraaliasse naastes hullu miskit. Kui mitte, siis… Selleks juhuks on krediitkaart ja oleme arvestanud ka sellega, et siis tuleb lihtsalt varem kusagil mõneks ajaks tööle minna, et fonde jälle edasi reisimiseks värskendada. 🙂 No worries, noh – selleks me omale van´i muretsesimegi, katus on pea kohal igal ajal! Ja kütust võtab ka nii vähe!

Laupäeval jalutasime üle tee ühte uude kohvikusse hommikust sööma, kus varem polnud käinud. Kuna seal samas asub ka kohalik muuseum QVMAG ehk Queen Victoria Museum and Art Gallery, link siin, siis otsustasime ajatäiteks seda külastada. Meie üllatuseks oli sissepääs annetuspõhine, otsest piletihinda ei küsitudki. Muuseum asub kihvilt vanas trammitehases ja laiub läbi kahe hoone ja välisala, kus on näiteks vanad sepa töökojad. Näha sai dinosauruste skelette, Tasmaanias esindatud loomi, Teise Maailmasõja sõdurite kirju ja elulugusid, lennukeid, laevavrakki ja palju muud. Eraldi osas oli midagi meie Ahhaa keskuse sarnast, kuid väiksemas mastaabis – paljusid eksemplare olen Eestis juba katsetanud. Täitsa asjalik muuseum oli kokkuvõttes ja mulle meeldis, lisaks saime paariks tunniks toast välja end tuulutama. 🙂

Pühapäeval tegin oma viimase vahetuse Irish´is, õhtu venis nagu tatt, aga õnneks sain enne sulgemist minema. Ootasin kuni Isaac ka tööpäeva lõpetas ja kuskil 4 ajal hommikul jõudsime koju – esmaspäev oli riigipüha ja vaba päev, sellest ka pikk õhtu pubis. Jalanõud, sokid ja püksisääred olid taaskord muidugi kenasti läbiligunenud, kuna leti taga on kiiretel õhtutel põrand nii märg, et vesi alkoholi-ja-nõudepesumasina-vee-segu lirtsub pahkluuni. Täpselt sellise räpase tunde jätab minusse selles pubis töötatatud aeg – reisilt naastes annan sisse avalduse, et tagasi saada mulle 8 kuu jooksul maksmata jäetud Superannuation.

Eilne riigipüha oli Eight Hour Day ehk Kaheksa Tunnine Päev. Mujal osariikides tuntakse seda Labour Day nime all ehk Töö Päevana. Tasmaanias ja Victorias tähistatakse seda märtsikuu teisel esmaspäeval, Lääne-Austraalias märtsikuu esimesel esmaspäeval, Põhja-Austraalias maikuu esimesel esmaspäeval ja ülejäänud osariikides oktoobrikuu esimesel esmaspäeval. 😀 Kõik need päevad märgivad aga üht sündmust – päeva, mil austraalastele kehtestati ühtne 8-tunnine tööpäev ning samuti peetakse meeles tööliste panust riigi majandusele. Nagu enamus nendest pühadest, pole ka sel päeval mingeid erilisi traditsioone või kombeid – inimesed veedavad lihtsalt aega lõõgastudes, kes läheb telkima, kes teeb grilli, kes veedab aega perega. Poed ja asutused on kinni ja isegi pubi oli kinni eile, mis tähendas, et meil mõlemil oli Isaac´iga koos vaba päev!

Nii võtsimegi kätte ja suundusime Tasmaania idarannikule, St. Helens linna ja Bay of Fires piirkonda, kuna see oli viimane meie listis, kuhu enne lahkumist jõuda tahtsime. Nüüd võime öelda, et Tasmaaniale on ring peale tehtud! Sõit sinna kestis ca 2,5 h ja alustuseks lõunatasime St. Helens´is laeva peal asuvas fish&chips restoranis ning nautisime mõnusat ilma. Pärastlõunal ujusime ja snorgeldasime ühes eraldatud rannas ning õhtupoolikuks suundusime tagasi linna ja proovisime muulilt kala püüda. Midagi konksu otsa ei hakanud, seega korjasime hoopis hunniku austreid, mida leidus seal igal pool nii palju. Tagasi sõitsime teist teed kaudu ja põikasime sisse Halls Falls koskede juurde, mis oli väga äge jalutuskäik – erinevalt tüüpilistele turisti atraktsioonidele oli sel kohal lastud üsna metsikuks kasvada. Koju jõudsime rampväsinutena tunnike enne südaööd, kuid õnnelikena. 🙂

 

Categories: Launceston, Tasmaania | 4 kommentaari

Navigeerimine

4 thoughts on “Tõmbame otsi kokku

  1. Btw kuidas Sinu sõbrannal läheb? Kas ikka veel Austraalias? Tean, et ei ole antud sissekandega seotud aga lihtsalt kargas pähe 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: