Viimased nädalad Launceston´is

Märkamatult ongi meil ainult 16 päeva jäänud enne reisile minekut, mis ühtlasi tähendab ka Launceston´iga hüvasti jätmist. Päevast päeva vingume üksteisele, kuidas ei jõua lahkumist ära oodata, et tahaks tööga ühele poole saada ja üldse ei viitsi siin hostelis enam elada. Tegelikkuses läheb aeg üsna kiirelt, tööl on veel ainult 10 päeva käia ja hostelis pole midagi viga elada. 🙂 Hoiame end rakkes, nüüdseks on küll kõik asjad organiseeritud, ainult veel mõned pisidetailid  vajavad lihvimist, et teele asumine võimalikult valutu oleks.

Teisipäeval käisin töökaaslastega Jinxing Hiina restoranis õhtust söömas, kus tähistasime reserveeringu osakonnas töötanud Lyvia kolimist Brisbane´i. Söök oli hea, atmosfäär mõnus ja seltskond tore.

11018095_10204883202993138_7621791494739405301_n

Vasakult: Millie (tema töötas enne müügiosakonnas, kuid lahkus ja läheb Euroopasse reisima); tagareas on Kia (tema töötab hotelli vastuvõtus, aga lahkub 24.märtsil, et minna Euroopasse reisima) ning tema partner Chris. Millie kõrval on Lyvia, kes lahkus Brisbane´i ja tema kõrval Lynda, kellega nad koos moodustasid reserveeringute osakonna. Lynda on hotellis töötanud üle 20 aasta. Minu taga on Maree, kes töötab housekeeping´us supervisor´ina ja on hotellis töötanud 9 aastat ning tema kõrval vastuvõtus töötav Luke.

 

Kolmapäeval tähistasime seda, et Wilson käis täisteeninduses ja on nüüd pikamaa sõidukõlbulikuks tembeldatud. Ostsime pitsad kaasa ja pidasime Tamar´i jõe ääres pikniku. Proovisin ka lõpuks ise sõita ja noh, see oli kergelt öeldes naljakas. 😀 Vajab harjumist, kuna A) ma pole viimased paar aastat manuaalkäigukastiga väga sõitnud (minu Huyndai ei lähe arvesse siinkohal + manuaaliga sõites tundub vasaku käega käikude vahetamine ikka kuidagi harjumatu), B) ma pole kunagi minibussiga sõitnud, C) ma pole diisliga harjunud üldse sõitma, D) Wilsonil pole roolivõimu. Aga noh, eks ma võtan siis enda kanda need pikemad maantee otsad, kus palju pööramist-keeramist-parkimist pole vaja teha. 😀

Neljapäeval oli Aurora staadionil AFL´i jalgpalli mäng kodumeeskonna Hawthorn´i ja Collingwood´i vahel. Mängul ei käinud, aga Hawksi poisid ööbisid meil hotellis, seega neid sai nähtud küll. 🙂 Reede pärastlõunal toimus jõe äärses sadamapiirkonnas käsitöö laat, koos toidu ja muusikaga. Suundusime meiegi sinna, et enne Isaac´i tööle minekut õhtust süüa ja melu nautida. Vahvat kraami oli palju, aga ei hakanud midagi ostma, sest asju pole meil ju kuhugi panna. Seadsime kohad sisse ühe restorani väliterassil, kust oli kõigele hea vaade. Kohale tulid ka Hawksi mängijad, kes siis rahvale kerge show esitasid ning proovisid palli üle jõe vastu märklauda lüüa. Kahjuks ei õnnestunud see mitte ühelgi neist. 😀 Vahemaa oli 55 meetrit.

10431449_1026801400681050_5463946212395696576_n

Hiljem ei viitsinud ma niisama koju passima minna, mistõttu otsustasin kasutada ära ühe oma tasuta kinopääsmest ja minna vaatama “Fifty Shades of Grey“, mida ma pühalikult vandudes lubasin mitte kunagi vaatama minna. 😀 Aga et mul õigust kommenteerida oleks, siis mõtlesin, et okei, vaatan oma silmaga üle. Kui minu meelest oli raamat halb, siis film oli ikka kordades hullem. Raamatu puhul jäi vähemalt ruumi kujutlusvõimele, film oli lihtsalt igav, emotsioonitu ning halbade näitlejatega. Anu on oma blogis minu mõtted täpselt kirja pannud:

Ega ma suuremat kuluurielamust oodanudki, aga no päris õudne oli ikka! Lihtsalt NII klišee! Peategelaste valikuga on täiesti ämbrisse astutud. Naispooles polnud mingit vastupandamatut šarmi, süütust ja lummavat habrast ilu, mida raamatus lubatakse. On lihtsalt üks mittemidagiütlev keskpärane lammas. Mees on vähe kobedam, aga selles konkreetses rollis jällegi täiesti naeruväärne. Ei anna oma nunnude blondide lokkidega kuidagi alfaisase mõõtu välja. Räägib vahetpidamata, et ma pole romantiline tüüp, ma lihtsalt panen naisi; aga teeb seejuures ühe paduromantilise žesti teise järel, ainus, mis puudu jääb, on kallimale kuuvalgel luuletuste lugemine (ja sellest ei jää üldse mitte palju puudu). Kogu film on lihtsalt üks klišee teise otsa! Nagu paroodia juba! Üsna lõpus oli stseen, kus Ana sosistas Christianile: “I think I’m falling in love with you…“, mispeale keegi ohkas saalis eriti põlastavalt: “Oh God…” Aus reaktsioon.

Täna toimus kriketi MM-i mäng Austraalia ja Uus-Meremaa vahel ning läksime seda meiegi linna keskväljakule vaatama, kuhu oli suur ekraan püsti pandud. Kriket on nii austraalastele kui uusmeremaalastele püha spordiala ja võite ette kujutada, kui suurt elevust nende kahe riigi vaheline match tekitab. Üritus ise nägi ette suurt ekraani ja toiduputkasid ja laste meelelahutust ja taaskord Hakwsi poiste kohale ilmumist, aga kahjuks rikkus vihmane ilm kogu ürituse täie rauaga ja kohal oli nii 20 inimest. Ma ei jaga siiamaani sellest spordialast eriti midagi, seega detailidesse ei lasku, aga kui meie jõudsime sinna kella ühe ajal, siis oli mäng juba alanud ning kella viieks pubisse tööle liikudes mäng veel kestis. Mäng oleks võinud kesta kuskil kümneni õhtul, aga leidis oma lõpu veidi peale kella viit, kui Uus-Meremaa võitis. Austraalased polnud just kõige õnnelikumad… 🙂

11029497_10203351426817597_4504222284699199115_n (1)

Categories: Launceston | Sildid: , , , , , , | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: