Kinos ja traumapunktis käigust

Neljapäeval otsustasime minna kinno vaatama filmi „Kingsman: The Secret Service“. Valisime 18:20 algava seansi ja seadsime end mugavalt toolidesse istuma. Treilierid hakkasid jooksma, kuid mida polnud, oli vastav heli – läksin üsna kiirelt välja andsin sellest kino töötajatele teada. Mul alati juhtub kinos käies midagi sellist, seega juba tean, et kui ise ei lähe, siis ei lähe keegi. 😀 Probleem sai lahendatud ja film algas. Kahjuks jätkusid tehnilised probleemid ja iga natukese aja tagant jäi pilt seisma või hakkas hakkima. Nii istusime seal kusagil 15-20 minutit mõeldes, et kaua võib, kui pandi tuled põlema ja öeldi, et võime soovi korral proovida filmi edasi vaadata, aga et projektor on vigane ja ilmselt seda korda ei saa. Kuna film tundus hea, siis otsustasime mitte oma kinoelamust rikkuda ja mõni teine kord tagasi tulla. Saalist lahkudes pisteti meile kompensatsiooniks pihku kaks tasuta kinopääset. Isaac pakkus aga välja, et peaks ikkagi raha tagasi küsima, olime ju popcorni ostnud ja juua jne… Mul väga vahet polnud, aga no miks mitte. Läksime tagasi leti juurde, kust suruti suht kohe pihku veel 2 tasuta pääset ja öeldi, et kahjuks raha tagasi pole võimalik saada, aga et soovi korral saame piletid samal päeval linastuvale järgmisele seansile kell 20:45. No, aga teeme ära! 😀 Nii sai kahest ostetud piletist 6 tasuta pääset – mulle sobib. 😛 Film oli ootamist väärt, meile väga meeldis ja kindlasti soovitan! Nüüd saab vabadel päevadel veel kaks kinoskäiku ette võtta. 🙂

Kingsman

Nädalavahetus möödus töötades ja kuumusega võideldes. Kahjuks pole meil hostelis ega pubis konditsioneeri, mis teeb olemise ikka väga umbseks ja higiseks – kraadid ulatuvad veel südaööselgi +30 lähedale. Pühapäeva õhtul baaris klaase poleerides suutis ühe shampuse klaasi jalg ära murduda otsapidi mulle keskmisesse sõrme. Olen varemgi korduvalt baaris endale ühel või teisel kombel sõrme lõiganud, aga seekord lendas verd veidi rohkem kui varasemalt. Tormasin kööki, et sõrm vee alla panna (?), aga see tegi päris palju valu, seega läksin tagasi esimese instinkti juurde lihtsalt survet peal hoida sõrmel. Rätik täitus üsna kiirelt verega, selleks ajaks oli ka Isaac kööki jõudnud ja otsis välja puhastusvahendeid esmaabi karbist. Valus mul polnud ja veri iiveldama ka ei aja, aga kui lõpuks vaatasime, et kui hullult klaas sõrme lõikas, siis läks küll süda pahaks veits – ma pole enne sedasi omaenda sõrmeliha välja haigutamas näinud. 😀

giphy

Selge, tuleb minna haiglasse ja ilmselt õmblema. Siis tekkis mul korraks paanika, et appi mul pole ju Medicare´i ja see maksab mulle miljoneid. Õnneks meenus kiirelt, et tegu on tööõnnetusega ja töökoht peab sellisel juhul kulud kandma. Järgmine paanika oli mul aga, et ma ei taha õmblusi, sest olen alati kuulnud, et need on jube valusad. Isaac, tore nagu ta mul on, jäi terve aja rahulikuks ja suutis ka mulle kaine mõistuse pähe rääkida. 🙂

Traumapunkti jõudes tuli esmalt minna õe vastuvõtule, kes hindab vigastuse suurust ja puhastab haava. Mulle sattus vanemapoolne Briti härrasmees, kes hiilgas oma sarkastilise huumorisoonega. Nii sain esialgseks diagnoosiks, et ilmselt tuleb sõrm amputeerida, Ebola saan kaubapeale ja F*CK YOU näitamiseks on mul nüüd ainult üks käsi kasutada. 😀 Õe juurest siidrusin edasi järgmise aknasse, kus andsin oma andmed ja paluti oodata. Kaua ootamisega ei läinud, kui mind arst juba sisse kutsus. Mind pandi istuma samasse ruumi, kus olid ka kõik teised hädalised – kes voodis pikali, kes kõrvavalu kurtmas ja mina seal oma sõrmega – tundsin enda mure päris tühisena olevat sel hetkel. Arst oli muhe ja pubist tuttav klient, kes viskas samuti nalja ja vaatas sõrme üle. Õnneks pääsesin napilt õmblustest, mille üle oli mul ainult hea meel. Selle asemel sain nagadega plaastrid ehk butterfly stitches (liblika õmblused :)), mida kasutataksegi siin rohkem tänapäeval õmbluste asemel. Töölt sain selleks õhtuks minema, kuna kätt tuli kuivana hoida. Kokku läks kogu asjaajamine tund aega ja kaasa sain tööandjale esitamiseks kompensatsiooni tõendi – selle jaoks tuleb jälle omajagu bürokaraatiat läbida, loodetavasti mingeid jamasid pubi poolt sellega ei kaasne. Ptui, ptui, ptui…

10994691_10203321635712838_169773940_n

Täna hommikuks on sõrm valutama hakanud, see jääb absoluutselt igale poole ette (parem käsi ka ju muidugi) ja lihatükikesed punnitavad plaastri vahelt välja. Eks see võtab omajagu aega, aga kuradi tüütu on. Pidin seetõttu ka oma tänaõhtuse restoranivahetuse tühistama, sest nii kui kätt sirutan, teevad haavad valu. Lisaks on need 5 päeva peal püsivad plaastrid hakanud juba lahti tulema, tuleb apteeki uute järgi minna. Aga ma ei vingu! Kokkuvõttes õnnelik õnnetus, oleks võinud palju hullemini minna. 🙂

Pubi teemadel veel nii palju, et sain maksuametist telefonikõne, kus anti teada, et pubi on omalt poolt neile info edastanud, aga mind töötajate nimekirjas esitatud pole. Seega et asja edasi uurida, on neil vaja minu nõusolekut kasutada minu nime, mida ma hetkel andnud ei ole. Kuna ma oma huvide tõttu ei soovi praegu mingisse jamasse sattuda, siis soovitati mul oodata kuniks olen sealt lahkunud ja siis uus avaldus sisse anda kogu informatsiooni ja oma nime kasutamise õigusega ehk et puhkuselt naastes läheb andmiseks. On alles sulid!

Categories: Launceston | Sildid: , , , | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: