Töömula

Võtsin lõpuks julguse kokku ja andsin ka hotellis lahkumisavalduse sisse täna hommikul. General manager ei olnud selle uudise üle kohe üldse õnnelik ja küsis ikka mitu korda, et kas päriselt lähengi. Ega ei aita kaasa ka see, et viimase nädala jooksul on lisaks minule veel 2 üsnagi olulisel positsioonil olevat töötajat lahkumisavalduse sisse andnud ja me kõik lahkume suhteliselt samal ajal. Mul on palju kergem olla nüüd igatahes, ei pea koguaeg keerutama oma vastustega ja sõnu valima. 🙂

Pubis olin nädalavahetusel tööl ja nüüd ekspromt lisaks esmaspäeval ja teisipäeval, kuna ka seal käib päris korralik kaadrivahetus ja inimesed tulevad-lähevad. Laupäeval suutsin 2,5 tunnise vahetuse ajal end nii seaks vihastada ja oleksin peaaegu lihtsalt minema kõndinud, aga suutsin veel kuidagi rahu säilitada ja mõelda vaid rahale, mis enne puhkust vaja säästa. Põhjuseks oli neiu, kellega koos restoranis töötasin sel õhtul – tegu on kõige passiivsema inimesega, keda ma eal kohanud olen, aga kes arvab, et teab maailmaasjadest kõike. Restoranis töötamine näeb tema jaoks välja vaid klientide tellimuse võtmise ja toidu väljakandmisena. Midagi muud tema jaoks ei eksisteeri. Kuna korralikku kokka meil endiselt pole, siis tuli eksimusi ka sealt poolt, mis päädis sellega, et üks klient sai vale toidu 3 korda järjest. Neiu ei suvatsenud lillegi liigutada ja teatas vaid rahulikult mulle, et näe selline probleem on. Küsimuse peale, et kuidas olukorra lahendasid, sain vaid õlakehituse vastu ja lõpuks käisin ise ette-taha vabandamas. Lisaks pidas sünnipäeva 11 pealine maakate seltskond, kes üle restorani lõugasid ja kelle lauas suutsid kliendid ise oma toidud sassi ajada ja meid selles süüdistada, et “Ants Malle prae ära sõi”. Kaebuse sai muidugi minu tegus kaastöötaja, aga probleemiga pidin ikka mina tegelema, kuna neiu ju ei teadnud mida teha ja jättis ilma roata kliendi lihtsalt istuma. Huh, aga aitab halast, nüüd hakkas veits kergem. 🙂

Auto müük ei edene kohe kuidagi, aga õnneks võttis ühendust meiega üks naine, kes on huvitatud oma minibussi meie auto vastu vahetama. Käisime seda vaatamas ja ka proovisõitu tegemas – mõned pisivead tuleb enne teele asumist korda teha, mille ta lubas ise korda ajada. 16.veebruaril lähme sellega ülevaatusele ja kui selleks ajaks kõik jonksus, siis läheb kaubaks. Tegu on valge automaat 1998. Aasta Wolksvagen Transporter-iga, mis eelnevalt on olnud kiirabiauto ja on nüüd ümber ehitatud. Taga on üheinimesevoodi, mis tuleks kahekohaliseks ümber teha, aga üldiselt poleks muud vajagi. Pöidlad pihku!

20150205_091516

Categories: Launceston | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: