Argipäevast

Puhkuselainelt tagasi argipäeva tulles peab nentima, et olukord tööl on ikka päris naeruväärne. Kui ma esialgu arvasin, et jätkan ikka oma endist ametit, aga sekka tegelen ka konverentsi poolega, siis reaalsuses on põhifookus ainult konverentsi koordinaatori tööl. Ja asja teeb keeruliseks see, et antud ametis peaks olema kaks täiskohaga töötajat arvestades erinevate ürituste ja konverentside mahtu meie hotellis. Meid on jaa kaks, aga oleme mõlemad samal ajal tööle tulnud sinna ja mõlemad osalise koormusega. Lisaks on uus ka müügidirektor, kes meile niiöelda abiks peaks olema. Ta ajab asju aga omamoodi, mis tegelikkuses teeb meile ainult lisatööd. Meie osakond saab teistelt tihti teistelt osakondadelt vastu päid ja jalgu, aga ei mõisteta seda, et meid sisuliselt visati pea ees tundmatusse vette. Pole me kumbki saanud korralikku koolitust ei programmide ega protseduuride osas, mida jälgima peaks. Ei aita kaasa ka see, et eelmine koordinaator jättis väga palju lahtiseid otsi, mida me nüüd sulgeme. Ahjaa, lisaks kuhjub mulle ikka oma endise ameti kohustusi ka, mida siis tavaliselt teiste asjade vahelt teha proovin. Positiivset on olukorra juures ka, päevad mööduvad kohutavalt kiiresti, et ei jää palju aega stressata. 🙂 Jaanuari keskpaigast kolin vist tagasi oma laua taha, sinnani peab vastu küll.

Õnneks sai tööväline aeg veedetud üpris lõõgastavalt sel nädalal. Kolmapäeval olime tublid ja käisime Cataract Gorge‘s kõndimas. Lõpuks proovisime järgi ka toollifti sõidu, mida juba ammu oleme teha plaaninud. 🙂 Kogu ala on nii ilus oma erinevates värvides ja kõik asukad on välja tulnud päikest nautima – paabulinnud, wallabid, sisalikud, putukad, sipelgasiilid.

Neljapäeval realiseerisin oma sünnipäevakingi ja käisin juuksuris. Juukseotsad vajasid juba ammuilma lõikamist ja tahtsin tagasi oma pooltukka, mis mul tavaliselt alati olnud on. 🙂 Juuksur oli tore ja jutukas, aga ma tagasi tema juurde ilmselt ei läheks, kuna töö jättis natuke lohaka mulje. Teenus oli aga Austraalia kohta suhteliselt odav $35, mistõttu jäi kinkekaardile veel raha alles ja saab samasse salongi veel tagasi minna. Eks siis näis, peab vist mõne teise juuksuri juurde rihtima.. 😛

Juuksuritoolist suundusime ranniku lähedale Squeaking Point’i, kus väidetavalt pidi kala täitsa hästi näkkama. Meie konksu otsa jäi kogu õhtu jooksul vaid üks flathead, kelle tagasi vette lasime. Sellele vaatamata veetsime väga mõnusa õhtu. 🙂

Advertisements
Categories: Uncategorized | Sildid: , , | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: