Tasmaania elust-olust

Oleme nüüdseks omajagu Tasmaania eluga kohanenud, et kirja panna mõned selle saare omapärad.

Alustuseks tuleb ära märkida, et ülejäänud Austraalia silmis on Tasmaania natuke nagu meile Läti ja lätlased. Et noh, aeglased ja mitte kuue varbaga, küll aga kahe peaga. Kahepealisus tuleneb jällegi sellest, et kõik on omavahel sugulased. 😀 Tõsi ta on, et populatsioon on väike (500 000 elanikku) ja tegu on küllaltki isoleeritud saarega, aga rohkemat tõepõhja sellel all pole. Insest on aga 99% kordadel esimene asi, mis inimestele Tasmaaniaga seoses pähe tuleb. Peab tunnistama, et esimesed paar nädalat käisime meiegi siin ringi vastutulevaid inimesi skännides ja no midagi nagu ikka päris ei klappinud. 😀 Nüüdseks oleme aga vist ära harjunud, haha!

two_heads

Tegelikkuses ikka asi nüüd nii hull pole, hoopis vastupidi! Kui austraallased on tuntud oma sõbralikkuse poolest, siis Lääne-Austraalia elanikega ei anna tasmaanlasi võrreldagi. Nii lahked, sõbralikud ja abivalmid inimesed. 🙂 Lisaks on üldine suhtumine väga muretu ja “küll aega on selle kiire asjaga”, mis veidi harjumist vajab siiani. Sellest tulenevalt on Austraalia niigi aeglane paberimajandus siin veel aeglasem või olematu.

Loodus on imeline ja jällegi ümber lükates arvamust, et koguaeg on külm ja sajab, ei ole. 😀 Viimased päevad on olnud suisa palavad, et isegi pusa pole vaja enam selga panna. Lisaks on meil siin maailma kõige puhtam õhk, sama puhas kui Antarktikas. 🙂

Palgad on maismaast mõnevõrra madalamad, aga oleneb jällegi töökohast ja ametist. Samas on sellevõrra tunduvalt odavamad rent ja toidukaubad. Küll on siiski kõrge töötuse protsent, mida on tänavapildis ka märgata.

Aborigeene Tasmaanias sisuliselt ei eksisteeri, kuna Mustas Sõjas hukati nad kõik massiliselt (link). Küll on esindatud nn valge rämps (white trash), kes siis harimatuse tõttu tööl ei käi või ei viitsi ja elavad ainult valitsuse abirahadest. Palju olen märganud ka ossikultuuri, kus noored pimedas oma autodega mööda tänavaid ringi kihutavad kõlaritest bass mürtsumas ning siis parkimisplatsidel tiksuvad.

Nii palju siis Tasmaania teemadel. 🙂 Igapäevaelust midagi põrutavat kirjutada pole. Elan endiselt uude kohta ja varajasse ärkamisse sisse, mis kõige kergemini just ei lähe. 😀 Isaac’iga oleme täpselt vastupidistes graafikutes: kui üks on tööl, siis teine vaba; kui üks magab, siis teine tööl jne. Aga ausalt öeldes meid see üldse ei heiduta, kuna oleme nii kaua ninapidi koos olnud ja töötanud, ongi värskendav. 🙂 Manhattani uutelt omanikelt pole mingit kontakti olnud, kuuldavasti avavad nad 10.oktoobril. Uurisin kokalt siseinfot, lubas sel nädalal nendega ühendust võtta.

Categories: Launceston, Tasmaania | Sildid: , | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: