Väikeste muutuste suur mõju

Pier’ist lahkudes otsustasime, et ei jää niisama koju istuma ja manduma. Kodus pidime küll olema, aga oma aega hakkasime sisustama jalutamas-jooksmas käimisega. Sellele eelnes aga üks suurem samm, millest ma siin pole veel juttu teinud. Nimelt 28.mail jätsime suitsetamise maha. Isaac oli päris kõva suitsumees, pakk päevas polnud probleemiks, eriti tööl olles ja ega minagi sellest pahest aastate jooksul kõrvale polnud jäänud. Plaan oli juba ammu eos, aga kunagi ei leidnud õiget hetke, enamasti oli vabanduseks töökeskkond. Kui aga tööd enam ei olnud ja ei teadnud, millal tuleb, siis ei suutnud enam ka seda kallist harjumust põhjendada – 25ne sigaretipakk maksab keskeltläbi $25 ehk umbes 18€. Mina nii väga erilist isu ei tundnud esimestel päevadel, kuna kodus nagunii ei suitsetanud, aga vaene Isaac veetis 3 päeva diivanil omas mullis ja oli väga pahur. 😀 Õnneks ta hoiatas mind, et vajab aega, et end lihtsalt sundida mitte suitsetama ja see saab tema jaoks väga raske olema – ta on ka varem maja jätnud 6 kuuks paaril korral. Neljandast päevast alates hakkas asi aga paremuse poole minema ja siis alustasime ka oma treeningutega. Muidugi on kordi, kus emb-kumb meist on isu tundnud, kuid üllataval kombel on kogu mahajätmine möödunud väga lihtsalt. Ja kumbki meist pole sohki ka teinud, sest meil on reegel, et sellest pole midagi katki, aga tuleb teisele rääkida. Ja ei taha kumbki meist ju kaotaja olla. 🙂

 Trenni oleme teinud nüüdseks kuskil 6 nädalat. Alustasime Esperance’s igapäevase jalutamisega, mis muutus ajapikku jooksmiseks. Launceston’i kolides muutus jooksmine mägimatkamiseks (ei oska sellele paremat nimetust anda, päris mägironimisega tegu ju siiski pole :D), lisaks käime igal pool jala. Kolmapäeval oli esimene päev, mil mõlemad tundsime, et meie vorm on ikka märgatavalt paranenud – treppidest ülesminek on muutunud üllatavalt kergeks ja neid astmeid on sellel rajal ikka sadu ja väga väikse nurga all. 😀 Nüüd saame ilma peatumata ja normaalselt hingates mäest üles ja raja tasasematel osadel hakkavad jalad iseenesest juba jooksusamme võtma. Muidugi on ka päevi, kus Isaac peab mind sõnaotseses mõttes trepist üles lükkama, sest ma ei taha ega jaksa, aga kokkuvõttes on ka seda vähemaks jäänud. 😀

Hiljuti leidsin Heidi blogist huvitava meditatsiooni rakenduse nutitelefonideleHeadspacemille endale huvi pärast muretsesin, et miks mitte proovida. Minu eeskujul tiris sama äppi endale ka Isaac ja nii me siin juba üle nädala oleme igapäevaselt enda jaoks 10 minutit leidnud, et rohkem “mõtteruumi” leida. 🙂 Huvitaval kombel märkasime ükspäev poest tagasi koju jalutades, et pubist üle tee asuval kontoriuksel on silt Headspace. Jäime segaduses üksteisele otsa vaatama, et mismõttes? Lähemal uurimisel tuli välja, et tegu on vist noorsootööga tegeleva kohaga, aga tore kokkusattumus ikkagi. 🙂

Pühapäeval meefarmis käies ostsime kaasa looduslikke kapsleid, millest Isaac mulle juba pikka aega rääkinud on – royal jelly ehk mesilaspiim. Tegu on nõrega, mis toodetakse töömesilaste ülalõua- ja neelunäärmetes ja sellega toidetakse vastsündinud mesilasi ning see on mesilaskuninganna ainus toit läbi tema elu. Väidetavalt saab selle tarbimisel “loodusliku laksu”, heas mõttes siis. 🙂 Purgil on kirjas jutuke mesilaskuningannast ja sellest, kuidas tavamesilase 30 päevase eluea asemel elab kuninganna 5 aastat ja muneb ca 2000 muna päevas – seda kõike vaid tänu royal jelly‘le! 3 x 180 kapsli eest tuli välja käia kuskil $130 soodushinnaga, mis polegi Austraalia kohta kallis. Googeldasin ja leidsin, et Eestis saab 100 kapslit kätte alla 10€. Lisaks ostsime ka taruvaigu kapsleid immuunsussüsteemi tugevdamiseks. Olen nüüdseks nädal aega neid looduslikke lisandeid manustanud ja pean tõdema, et toimib küll – kohest toimet ei tasu oodata, aga päev päeva järel märkan üha rohkem, kuidas lihtsalt ongi hea olla ja suunurgad tõusevad iseenesest ülespoole. 🙂

Mesilaspiim & taruvaik

Mesilaspiim & taruvaik

 

Kõikide nende pealtnäha väikeste muudatuste mõju on hakanud nüüd esile tulema – igapäevane enesetunne on muutunud niivõrd palju positiivsemaks, et me ei tunne end enam äragi! 🙂 Mitte, et ma muidu läbi ja lõhki negatiivne oleks olnud, aga eestlasele tüüpiline vingumine käib ju tavaliselt asja juurde. 😉 Eks kindlasti mängib siin oma rolli ka Tasmaaniasse kolimine ning uus töö ja elu, aga misiganes hetkel see põhimõjutaja on, mulle selline olemine meeldib! 🙂

Advertisements
Categories: Esperance, Launceston, Tasmaania | 1 kommentaar

Navigeerimine

One thought on “Väikeste muutuste suur mõju

  1. Hmm peaks ise ka neid kapsleid tarbima hakkama 😀

    Tore, et kõik järjest paremaks läheb!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: