Metsikud hobused

Juhtus nii, et eile oli uni taaskord liiga magus ja enne tööd kuhugi jõudmisest ei tulnud midagi välja. Öösel oli kõva äikesetorm ja sadas paduvihma, seega arvasime, et ka tänane päev on raisus ja ei saagi randa minna. Kui 11 ajal ärkasime, siis endiselt sadas ja uni tuli uuesti peale, kuid peale lõunat ärgates oli ilm selginenud ja otsustasime siiski Cape le Grand rahvusparki minna.

Läksime Isaac’i autoga, et saaksime tavapärase tee asemel sinna hoopis mööda randa sõita. Alustuseks sõitsime väga järsku kalju otsa rannas, mis oli ikka päris pöörane ja hirmutav, aga samal ajal ka lahe kogemus. Kalju otsast avanes nii ilus vaade Esperance’le. Allasõit oli kohati hirmutavam, kui ülesminek, sest tunne oli selline, et auto veereb kohe nina ees sealt alla, aga lõppes kõik ikka õnnelikult. 😀

Sõitsime mööda randa, kuni jõudsime rahvuspargini ja suundusime Hellfire Bay randa kala püüdma. Läksime püüdma samade kivide otsa, kus ükskord Corinna’ga ronimas käisime. Merit polnud varem kalastanud, seega ma pikutasin niisama sooja kivi otsas ja lasin tal kätt proovida rohkem. Nüüd on ka tema kalastamispisikuga nakatatud. 🙂 Mina lahkusin seekord ilma saagita. 😀 Isaac püüdis ühel hetkel konksu otsa suure astelrai, kellega võitles kaljult alla rannani, aga kes viimasel hetkel tamiili ära lõhkus ja minema pääses.

Tagasi suundusime samamoodi mööda randa, kuna kuuldavasti käivad seal päikeseloojangu ajal metsikud hobused söömas. Olin küllaltki kindel, et ega meil neid ilmselt näha ei õnnestu, aga nii kui rannale jõudsime, märkasime eemal kolme pruuni hobust. Lähemale jõudes nägime, et seal oli ema oma varsaga ja veel üks hobune. Jätsime auto päris nende lähedal seisma ja läksime välja, et pilte teha. Ka siis ei olnud nad meist häiritud, vaid pisikese ema jälgis meid valvsalt.

Tegime pildid ära ja otsustasime ikkagi mööda teed tagasi sõita, sest selle tee ääres pidi emusid nägema, aga ilmselt oli kell selle jaoks juba liiga palju, sest neid me ei kohanud. Nägime vaid lehmi ja känguruid.

Esperance’i tagasi jõudes tervitas meid taaskord vihm, aga hetkel see isegi ei heiduta, sest üle pika aja sai siit veidikeseks eemale. 🙂

Categories: Esperance | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: