Nädalavahetus & rannapäev

Nädalavahetus möödus kiirelt – reede õhtul oli nii vaikne tööl, kui veel võimalik ja toimus retrodisko 60-90ndate muusikaga. DJ-ks oli vanem meesterahvas Kingsley, keda teame Lake Grace’i ajast. Kahjuks ajas ta inimesi pubist minema oma muusikavalikuga, selle asemel et neid ligi meelitada. 😀 Laupäev seevastu oli väga kiire või vähemalt tundus, kuna meid nüüd vähem ja kaks tüdrukut alles uued ka. Ma lõpetasin ööklubis ja selleks hetkeks oli mul täis tehtud 41 tundi. Nädalas peame tegema täis 40 tundi ja teadsin juba siis, et pühapäeval lastakse mind ilmselt vara koju töölt. Nii oligi. Alustasin pühapäeval 16:00 ja peale 15 minutit töötamist sain pooleks tunniks pausile. Tagasi minnes olin 45 minutit tööl ja mina ning Merit saadeti koju, kuna peale meie oli veel 3 inimest tööl, mis on pühapäeva jaoks ilmselgelt liiga palju. Seega pikk 1 tunnine tööpäev oli. 😀

Täna tegime tüdrukutega (mina, Merit ja Colleen ning uued tüdrukud Gemma (Wales) ja Sarah (Iirimaa)) rannapäeva üle pika aja ja läksime Lucky Bay randa. Enne minekut nägime Patrick’ut ghettos ja kutsusime teda ka kaasa, aga ta polnud kindel, kas tuleb. Randa jõudes ilmus ta kohale 2 minutit peale meid, seega otsustamine tal kaua aega ei võtnud. 😀 Sooja oli täna pea 40 kraadi, seega ei jõudnud ära oodata, millal saaks vette hüpata. Lisaks sellele ei ole Bad Babe’s töötavat konditsioneeri, mis ei tee sellise ilmaga sõitmist just kõige mõnusamaks.
Rannas käisime Patrick’u väikebussiga ringi sõitmas, Merit istus ees ja mina lebotasin taga voodil. Hoidsin kinni küll, aga ühes kurvis lendasin ikka voodilt maha. Nalja kui palju kõigil. 😀 Õnneks haiget ei saanud ega midagi.
Käisime veel ka Hellfire Bay rannas ja suundusime tagasi ghettosse.

Tagasi jõudes kuulsime, et linna lähedal oli suur tulekahju olnud täna ja pool linna on evakueerunud. Kuulujutte on igasuguseid levimas, seega tahtsime Colleen’iga ise vaatama minna, mis toimub. Plaanisime sõita Pink Lake järve juurde, kust on hea vaade, aga sinna meid enam ei lastud, sest tuli on levinud. Nii keerasime suuna linna poole tagasi ja läksime Rotary vaateplatvormile, kust oli näha, et tuli on rohkem levinud, kui enne (Colleen käis enne Patrick’uga seal). Meie siin ohus end ei tunne, kuna see meist ikkagi kaugel ja tuul pole meie suunas. Loodame parimat!

Categories: Esperance | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: