Jällenägemise rõõm

Viimane nädal on nii kiirelt möödunud, et pole aega olnud siia midagi kirjutada. Parandan nüüd selle vea.

Eelmisel reedel, kui töö lõpetasime, tahtis Colleen Michelle’ile käkki keerata, kuna tema oli ka osaline Colleen’i toas asjade kokku pakkimises. Nii me siis mõtlesime, mida teha ja tulime suurepärasele ideele katta kogu Michelle’i tuba vetsupaberiga. 😀 Ootasime väljas, kuni Michelle töö lõpetas, et näha tema reaktsiooni. Ta naeris ja ütles, et ma olen järgmine, kelle toa kallale nad tulevad, kuna mina olen kuidagi puhtalt kõigest pääsenud. 😀 Seetõttu ei jäta me enam oma akent praokile Meritiga, kui toast lahkume ja hoiame ust koguaeg lukus.

Laupäeval juhtus kuidagi nii, et paljud meist lõpetasid küllaltki varakult töö, kuna meid oli liiga palju ja tunnid olid täis tehtud. Nii seadsimegi sammud klubisse ja öö venis päris pikaks, mistõttu möödus enamus pühapäevast magades. Pühapäeva õhtul läksime Colleen’i, Pilar’i ja Fernanda’ga Bonaparte restorani sööma. Saime jõuludeks omanikelt 50$ voucherid, mida meie hotellis kasutada, aga see kehtib ka seal restoranis, kuna see samade omanike oma.

Esmaspäeval oli taaskord miskipärast kuidagi uimane päev, aga läksime Fernanda ja Colleen’iga siiski randa. Seekord Observatory Point’i, kus nad kumbki käinud polnud. Pärastlõunal läksime sadama lähedal asuvasse Tearooms’i istuma väikese seltskonnaga. Mõnus on vahelduseks kusagil mujal aega veeta, kui siin. Mina kaua ei olnud, kuna Esperance’i jõudis Maris oma sõbranna Elinaga. 🙂 Nimelt helistas ta mulle laupäeval, et tulevad kaheks päevaks mulle külla siia. Nii tore uudis oli see ja perfektne ajastus, kuna mul õnnestus kogemata 3 vaba päeva järjest saada. Nägime viimati üksteist juulis, kui nad Siretiga kuuks ajaks Eestisse tulid. Maris ja Elina ööbisid 2 ööd meie kõrval asuvas hotellis ja kui nad esmaspäeva õhtul jõudsid, siis läksin neile külla ning tulime Pier’i õhtust sööma. Jutustamist oli palju ning lahkusime, kui pubi suleti.

Teisipäeva hommikul sõitsime mööda Great Ocean Drive’i ja avastasime kohalikke randu ning hiljem läksime Cape le Grand rahvusparki, Lucky Bay randa. Ilm oli küll suhteliselt jahe ja tuuline, aga tore oli ikkagi. Käisime ujumas, paitasime kängurusid, nägime sisalikku ja kuidas känguruema oma poega imetas. 🙂 Õhtustasime taaskord Pier’is ning oligi aeg hüvasti jätta, kuna Maris ja Elina pidid järgmisel hommikul varakult tagasi Karrathasse sõitma hakkama.
Samal õhtul käisime veel päris suure seltskonnaga lähedal asuvas Loose Goose baaris, kus on väga odavad kokteilid – 9$. Meie pubis on kokteilid 16-17$. Ma arvan, et meid oli kokku nii 12 inimest umbes ja õhtu peale jõime ära 73 kokteili kokku. 😀 Edasi läksime tagasi meie pubisse, mille üle Ben väga õnnelik polnud, sest sulgemiseni oli umbes 15 minutit. 😀 Nii me teda kaua ei kiusanud ja tulime ghettosse ära.

Vahepeal sain kätte pakid Kristalt ja Kaarilt, aitäh teile, olete nii armsad! 🙂

Viimased päevad on taas töiselt möödunud, kuigi tööd on nüüd ikka tunduvalt vähem, kui pühade ajal, sest enamus turiste on lahkunud ja kohalikel näpud põhjas. Järgmised vabad päevad taaskord esmaspäeval ja teisipäeval.

Categories: Esperance | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: