Töö-töö-töö

Alates kolmapäevast on kadunud minu ajataju, kuna kõik päevad on möödunud ühtmoodi – töötades. Mul pole töötamise vastu midagi, kuid kõige hullemad on need hetked, kus kliente vähe ja tuleb näidata, et “teeme tööd” ehk siis käime ringi ja otsime omale tegevust. Eriti nõme on siis, kui meid on liiga palju tööl ja kõik jooksevad üht ja sama klienti teenindama või sama musta klaasi üles korjama. Lisaks käivad minuga kaasas 24/7 valutavad jalad, kuna mul on odavad ja peaagu olematu tallaga tööjalanõud. Seega veedan kõik pausid ja vabad hetked tavaliselt voodil pikali olles või jalgu külmas vees hoides. Nüüd, kui kaks vaba päeva on, siis lähen ostan omale Crocsi kingad, sest ei taha rohkem oma jalgu tuksi keerata ja ega väga kerge pole ka tööl olla sedasi.

Eile, laupäeval, olin kokku tööl 13 tundi ja lõpetasime omadega 2:30 öösel, kuigi pubi läks 00:00 kinni. Mina ja Corrina jäime pubi sulgema, osad läksid öökubisse tööle ja Merit ning Kat olid kokteilibaaris (mis avatakse nädalavahetustel 00:00, kui pubi sulgeb). Ühel hetkel saatis BJ mind kokteilibaari appi, kuna rahvast oli meeletult seal. Lootsin küll õhtule saada, kuid sain ka sellest aru, et rohkem töötajaid lihtsalt polnud ja abi oli vaja. Kokteilibaaris saame ise muusikat valida, seega läksid minu ja Meriti lemmikud peale ning rokkisime leti taga, et olemist endal vähegi mõnusamaks teha. 🙂 Kui lõpuks kokteilibaari suletud saime, siis läksime tagasi pubisse Corrinale appi, kuna üksi läheb selle sulgemisega ikka väga kaua aega. Sedasi me seal siis asjatasime, kuni 2:30 kõik asjad lõpuks valmis said. Selleks ajaks oli uni ammu läinud ja läksime veel klubisse edasi ning voodisse saime 4 läbi, kui päike vaikselt tõusma hakkas juba. Täna vedasin end kella 11 tööle ja päeva elasin ainult selle najal üle, et meid ootavad ees 2 vaba päeva.

Nii, vingumisnurk on selleks korraks läbi ja kui sellest mööda vaadata, siis mulle meeldib siin töötada ja katki pole midagi. 🙂 Omanikega on ka tutvust tehtud ja ei hammusta ka nemad. Midagi muud erilist töömaastikul toimunud pole. Vist. Ei mäleta igaljuhul. 😀

Neljapäeval käisime päeval ühes romulas, kust saime 20$ eest oma Holden’ile ohutulede lüliti. Seega homme hommikul kell 8:00 istume taaskord bussi, et 4,5 h sellega loksuda tagasi Lake Grace’i ja oma auto korda teha. Lähme vaatame kohalikud sõbrad üle, muidugi ka pubi ning Steve’i ja Kerry ja teisipäeval vurame tagasi Esperance’i. Onuke romulast ütles, et kui mingil juhul ei peaks lüliti sobima või tööle hakkama, siis sõidaksime ikkagi siia, sest kui auto on siin, siis saab ta meid aidata ja selle korda teha. Ja juhul, kui politsei meid kinni peaks pidama, siis räägiksime oma loo ära, teeksime kurba nägu ja ütleksime, et sõidame just mehaaniku juurde, et asi korda ajada. 😀 Ja et suunda näitaksime kätega. 😀 Oleme siiski 99% kindlad, et see lüliti sobib.

Dušš pole meie toas ikka korda tehtud ja sisse on kolinud sõbrad sipelgad. Rääkisin omanikuga sellest (kuna Ben’i pole) ja lubas, et keegi tuleb homme ja ajab need asjad korda. Tore oleks küll lõpuks normaalse pikkusega dušši võtta!

Categories: Esperance, Lake Grace | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: