Tere tulemast

Nagu eelmise postituse piltidelt näha võib, siis reedel jalutasime veidi linnas ringi ning imetlesime oma elukohta üle tee ookeanist. Neid päris-päris ilusamaid randu pole me veel näinud, aga oleme juba seninähtugagi rahul.

Reedene tööpäev midagi erilist endaga kaasa ei toonud. Võib öelda, et põhilised asjad on selged ja iga sekund enam kelleltki midagi küsima ei pea. Neljapäeviti ja laupäeviti on pubis karaoke õhtu ning reedeti alati elav muusika. Kuna rahvast väga polnud, siis lasi Ben meid kell 22:00 tunniks ajaks pausile ja palus 23:00 tagasi tulla, et kui on kiire, siis jätkame tööd ja kui mitte, siis saame õhtu lõppenuks lugeda. Oma tunnise pausi veetsime uue töötaja, Kat’iga, jutustades. Ta saabus reedel ning elab meie kõrvaltoas. Kat on 31-aastane inglanna, kes müüs oma maja maha ning on reisinud Indias, Nepaalis, nüüd Austraalias ning suundub edasi Uus-Meremaale. Selline omamoodi Eat. Pray. Love. tüüpi naine. Tund möödus kiirelt ja läksime tagasi ning Ben vabandas, et ei lasknud meil viimased tund aega juba jooma hakata, aga tal meid enam vaja polnud. 😀 Meile sobis.

Vahetasime riided ja läksime siis ka esimest korda meie ööklubi avastama. Klubi ise ikka suht pisike ruum ja no muusikavalik on ka ca 10 aastat vana – Vengaboys ja The Black Eyed PeasMy Humps tundusid kõige populaarsemad valikud olema, sekka veidi Gangnam Style’i ja Project X soundtracke. Aga no mida tahta 17-aastasest DJ-st, kõik laulud kordusid samas järjekorras iga poole tunni tagant. 😀

Olime jõudnud nii 15 minutit seal olla, kui märkasin kahte tuttavat nägu meie poole tulemas. Nimelt, kui Lake Grace’s töötasime, siis tutvusime kahe töölisega Esperance’st ja nad alati rääkisid meile, et miks me seal urkas oleme ning tulgu parem Esperance’i. Me polnud neid paar nädalat enam kohanud pubis, seega nad ei teadnud, et me juba siia oleme jõudnud ja nende üllatus oli päris suur. Aga kui aus olla, siis oli päris südantsoojendav näha tuttavaid nägusid. 🙂 Dave, üks nendest, lubas meid ka ilusamaid randu avastama viia. Kuna inimesi oli klubis suhteliselt vähe, siis pandi klubi 1:30 kinni ja tulime tuppa ära.

Laupäeva magasime suhteliselt maha jälle, millest on kahju, aga uni oli liiga magus. Tegime poeringi ning mina asusin tööle 17:00 ja Merit 19:00. Siin on tavaliselt kiireimad õhtud neljapäevad ja laupäevad, reeded veidi vaiksemad.

Vahepeal tuli Ben minuga rääkima, et kuna Sam (Austraalia tüdruk, kes siin 2 nädalat töötanud) ei ilmunud laupäeval teist korda tööle, siis ta vallandatakse ja kas oleksin nõus ära õppima TAB (see kohalik kihlveo värk) kassa. Muidu oli see Sam’i teema, aga järgmisel nädalal oleks vaja paar tema vahetust nüüd ära katta. Mis seal ikka, olin nõus. Ta näitas põhilised asjad ära ka mulle ja midagi väga keerulist ei tundunud.

Rahvast tuli aga muudkui juurde ja igav ei hakanud hetkekski. Enne pubi sulgemist 00:00 tuli BJ (ehk siis Brett, aga kõik kutsuvad teda nii) ja ütles, et läheksin ööklubisse. Kui ma mõtlesin, et pubis oli kiire, siis ööklubis tundus algul kaos valitsevat, sest Fernanda (Tšiili tüdruk) ja Rachael (Inglismaa tüdruk) olid seal kahekesi. Ma polnud seal varem töötanud ja ei teadnud, kus klaasid, pudelid jms kõik täpselt on, aga peale 10 minutit oli asi selge. Meile lisandusid veel Merit, Luke (Kanada poiss), Melanie (Inglismaa tüdruk) ja Corrina (Saksamaa tüdruk). Aeg lendas kiirelt, aga sama kiirelt süvenes ka minu jalavalu ja tuju polnud just purjus kliente teenindades kõige parem. Osad meist said juba tööpäeva lõpetada ning lõpuni jäime mina, Merit & Rachael. Kuskil 3 ajal pandi klubi kinni ja 3:30 saime tööpäeva lõppenuks lugeda. Pubist väljudes hakkas juba valgeks minema ning vaade ookeanile oli eriti ilus. 🙂 Tuppa jõudes vajusime päris kiirelt unne ja ärkasime täna 13:00 ajal. Merit läks kolmeks tööle, aga ma olen ikka voodis 😀 (kell on 16:30). Pea valutab nagu oleks ise eile möllanud seal klubis ja väga ei viitsi üles tõusta, kuid alustan 18:00 tööd. Olen täna sulgemiseni tööl (22:00) ja peale seda on meil kokteilikoolitus.

Praegu ongi nii, et keegi meist väga kokteile keevitada ei oska ega taha, seega laseme seda alati Luke’l teha. Ta aga lahkub järgmisel nädalal koos oma tüdruksõbra Taylor’iga (Uus-Meremaalt), seega tuleb tänane kokteilikoolitus meile kõigile kasuks. 😀

Esmaspäev ja teisipäev on meil vabad päevad Meritiga ja mina ei taha küll neid siin passides mööda saata. Võtan Google’i lahti ja räägin töökaaslastega ning midagi huvitavat tuleb ette võtta. 🙂

Advertisements
Categories: Esperance | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: