Just saying…

Täna seadsime sammud esimese asjana Target’isse, et tööriideid omale soetada. Leidsimegi kiirelt mustad püksid ja pluusid ning mina ka Michael Jackson’i jalanõud nagu Merit arvas. Poest lahkusin igatahes 100$ vaesemana. Tegime ka toidu šopingu Woolworth’is ja peale seda olid kotid nii rasked, et pidime tagasi oma tuppa tulema. Kuna väljas oli üpriski tuuline, siis jätsime ülejäänud linna uudistamise mõneks muuks päevaks.

Lebotasime ja unelesime niisama kuni oli aeg hakata end oma vahetuseks valmis seadma. Merit läks esimesena dušši alla ja naases sealt juba 2 minuti pärast, kuna tuli välja, et vesi ei taha väga äravoolutorust alla minna. Päris uputust ei tahtnud ka tekitada, seega pesime juukseid tillukeses kraanikausis. Lisaks sellele tahab vannitoa uks ka kohati eest ära kukkuda ja WC-s ei ole tuld. Peame managerile oma muredest homme teada andma, kuna igal teisipäeval on tubade kontroll, et kõik ikka korras ja terve oleks.

Enne tööle minekut tuli mul päris korralik närv sisse, ei tea isegi miks. Alustasime 17:00 oma vahetust ja alguses oli kõik jube keeruline. Olime Meritiga nagu peata kanad. 😀 Ben ja teised töötajad õnneks rahustasid maha, et võtke vabalt, vaadake mida teised teevad ning kui midagi on, siis ainult küsige. Me oleme ikka veel harjunud sellega, et kui midagi ei oska või ei tea, siis ülemus kas viskab mõne sarkastilise kommentaari või vaatab meid lolli näoga, et kuidas me “nii elementaarseid” asju ei tea. Siin aga suhtumine ikka hoopis inimlikum ja Ben ütles ka, et ta kunagi ei karju ega hammusta, peaasi, et suu lahti teed ja küsid. 🙂 Seega kuskil peale tunnikest läksid asja juba libedamalt, uued õllesordid hakkasid meelde jääma ja pint’i valamine (0,5l klaas, mida me Lake Grace’s ei serveerinud) ei tekitanud ka mingeid raskusi. 21:30 saime mõlemad minna pooletunnisele pausile. Tööle naastes oli pubis karaokeõhtu ja rahvast palju. Neljapäeva õhtud ongi siin ühed rahvarohkemad. Karaokele eelnes meat raffle ehk siis loterii, kus võis võita endale paki liha. Tundus päris populaarne olevat klientide seas. Toimetasime seal siis ringi, kui 22:30 ütles Ben, et võime tänaseks töö lõpetada. See oli päris tore uudis, kuna ausalt öeldes olid jalad juba päris valusad ringi tatsamisest. See on see, kui üle nädala pole töötanud ja no Lake Grace’i pubi tempo pole siinsega võrreldavgi. Siin naljalt kraanikausi najal seistes aega surnuks ei löö. 😀 Jõime ära oma staffy’d ehk tasuta joogid, mille alati peale vahetuse lõpetamist saame ning tulime oma tuppa. Mõtlesime korra minna tagasi pubisse istuma, aga jäime lobisema ja avastasime ühe Eesti tüdruku blogi, kes aasta alguses Lake Grace’s baaridaam oli.

Olime temast varem ka kuulnud, et kõva möllumutt oli ja lõpuks ta vallandati, aga nüüd blogi lugedes tuli välja, et ta oli Lake Grace’s parasjagu draamat üles kütnud. 😀 Tundes kõiki kohalikke oli päris naljakas tema seiklustest lugeda…

Draamast rääkides, siis ühel hetkel kuulsime, et maja ees käib kõva madin ja ilmselt oli tegemist kaklusega. Selleks ajaks, kui me oma ninad õue pistsime, oli see juba kaugemale kolinud. Järgi oli vaid puruks kistud särgiga noormees hotelli katusel. 😀 Sellega võib vast meie neljapäeva lõppenuks lugeda. Homme alustame taas õhtul tööd ning näeme ära, kuidas on ööklubis töötada.

Pildimaterjali saab loodetavasti homme. 🙂

Categories: Esperance, Lake Grace | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: