45 päeva*

Viimane kord jäin pooleli eelmise pühapäeva juures ja kui aus olla, siis ega sellel nädalal midagi märkimisväärset ei toimunud. Pühapäeval tõi Colin meile taaskord pitsad, mis jällegi olid väga head. Õhtuti oleme Steven’i ja Meritiga tavaliselt telekatoas filme vaadanud ja ühel korral tegime veini-, juustu- ja puuviljaõhtu vahelduseks. Kerry‘t sel nädalal pole, mis on väga hea, kuna ülemus Steve on ka paremas tujus ja ise saame rahulikult igal pool toimetada, ilma et keegi koguaeg targutaks kõrval.

Kolmapäeval pidime Meritiga koos baaris olema, kuid Jaimee jäi haigeks ja Merit läks tema asemel kööki. Kolmapäevad pole tavaliselt väga kiired, kuid seekord oli meil täismaja. Enne kui arugi saime, olid mõlemad baarid inimesi täis ning rahvast vooris bottleshop’i uksest sisse ja välja. Mina tegelesin inimestega hotellibaaris, Mike võttis asjad üle väikeses baaris ning Steve’i tütar Lisa tuli ka mulle appi. Steve ajas asju bottleshop’is ning proovis kööki appi minna, kuid lõikas peale 5 min seal olemist omale sõrme ja loobus. Ta ei tule väga hästi kiirete õhtute ja pingega toime, läheb kiiresti närvi tavaliselt ja hakkab rahmeldama ning teeb rohkem kahju, kui kasu. 😀 Midagi hullu selles kiires õhtus iseenesest ei olnud, läkski aeg kiiremini ja saime hunnikus jootraha ka. 🙂 Eile tühjendasime oma topsi ära ning mõlemad saime ca 40$ sealt ning eilse õhtuga kogunes sinna taas nii palju, et täna saime mõlemad 30$.

Auto kohta nii palju, et Steven vahetas katkise rehvi ära ja ostsis uue varurehvi ning aku. Sõita aga veel ei saa (no saab, aga ei tohi), kuna ohutulede lülitit pole endiselt, mistõttu ei tööta suunatuled.

Ilmad on endiselt kiiresti vahelduvad. Nädalavahetus oli väga kuum, kuid nädala sees hakkas sadama ja läks jahedaks. Nagu varasügis Eestis.

Oleme otsustanud, et peale 6 nädala möödumist jääme siia veel paariks nädalaks ja tundub, et ka Steve on sellega päri. (Kuigi ausalt öeldes on tööst küll kopp ees juba, mitte et raske oleks, aga just see rutiin – samad näod, samad jutud päevast päeva. :D) Edasi tahame minna Esperance’i, mis asub meist ca 380 km kaugusel kagus, rannikul. Olen seal ühte hotelli kaks korda meie CV-d saatnud, kuid otse pole vastust neilt saanud. Küll aga kuulsin Merle käest, kes seal eelmisel aastal töötas, et neil iseenesest töötajaid on vaja, aga seda parem teha büroo kaudu või ise kohale minnes. Samas me hetkel veel ei muretse, kuna nii kiiret töö leidmisega veel pole ja võimegi natuke aega puhata ka, kui siin töö lõpetame. 🙂 Ning enne jõule on igal pool tavaliselt töötajaid rohkem vaja.

Rääkisime Kyren’iga ja saime kinnitust sellele, et temal meie seal ööbimisega eelmisel reedel probleemi polnud ja andis ka oma emale sellest teada. Steven nägi ta ema poes peale seda ja ta oli oma tooni täiega muutnud, seega oli näha, et sai vist paraja peapesu. Samas pakume endiselt jutuainet siin, kuna üks Kyren’i “sõbranna” oli Steven’ile öelnud, et ärgu arvaku, et Kyren’i ema tal sinna laseb kolida ja mida ta üldse endast arvab jne. Kyren tuleb nüüd teisipäeval tagasi, siis kolib Steven ilmselt sisse ja räägime täpselt temaga üle, kas me ka saame sinna kolida.

Igavast nädalast sai isegi päris pika teksti kokku. 😀 Kas on mingeid küsimusi äkki kellelgi, millele võiksin siin blogis vastata Austraalia/meie töö vms kohta? Või mingeid teemasid, millest võiksin kirjutada? Andke kommentaarides teada. 🙂

*Tänaseks oleme olnud Austraalias 45 päeva ehk poolteist kuud.

Categories: Lake Grace | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: