Sünnipäev Perthis

Nonii, El sai end 10 minutiga valmis, kui avastasime, et Steven pole ka veel üles ärganud. Peksime ta siis maast lahti 😀 ja umbes 7:30 olime autos. Läksime Perthi ikkagi tema Holdeniga (mille ära ostame), kuna Fordi pole ikka korda tehtud ja mõtlesime, et mul ilmselt automaatkäigukastiga linnas lihtsam liigelda. Tee Perthi, ca 350 km, möödus päris vaevaliselt, kuid kuskil 12 ajal jõudsime kohale. Sõitsime läbi ka Brooktonist, kus Maris ja Siret eelmisel aastal pubis töötasid. 🙂

Perthi jõudes käisime esimese asjana ühes kaubanduskeskuses, kus tegime väikese šopingu tuuri. Edasi läksime rongijaama, kuhu jätsime auto, et rongiga kesklinna liikuda. El ja Steven viisid mind sünnipäeva puhul lõunat sööma 🙂 ja jalutasime niisama ringi.

Kuna ülemus ootab koopiaid meie RSA sertifikaatidest, siis käisime läbi Pauli juurest, et tema postkastist need ära tuua. Teda ennast kahjuks kodus polnud, aga sertifikaadid olid õnneks kohale tulnud ja sain need kätte. Kuna El’il oli lennukini veel aega, siis sõitsime Steven’i ema töö juurde, sest ta polnud teda jõuludest saadik näinud. Lõpuks oli aeg nii kaugel, et viisime El’i lennujaama ja hakkasime ise tagasi Lake Grace’i poole sõitma.

Perthis sõitmisest nii palju, et algul veidi pabistasin, kuid kokkuvõttes polnud mitte midagi keerulist, sest Steven oli väga hea juhendaja. Ta ütles, et on tavaliselt väga närviline kaasreisija, kuid tunneb end minuga turvaliselt. 😛 (Meritiga edasi liikudes peame aga kindlasti GPS-seadme ostma endale, sest muidu ei oska ma kuhugi sõita! :D)

Tagasitee läks kiiremini isegi, kui hommikune sõit. Ainus miinus on see, et automakki on kuidagi kinni jäänud David Guetta CD ja kõik need laulud on miljon korda läbi kuulatud! 😀 Perthis levis õnneks raadio ka, aga suurema osa teest kahjuks mitte. Steven lubas, et ta sõber proovib selle korda saada ning lisaks konditsioneeri üle vaadata ning rehvid ära vahetada.

Tagasi Lake Grace’i jõudsime ca 20.30 ning selleks ajaks oli Merit pubi juba sulgenud, kuna rahvast ei olnud. Päeval oli üks kohalik toonud meile 2 puuahjus küpsetatud pitsat, võtsime need kaasa ja läksime iiri kuti Juliani juurde istuma. Kuna pikk päev oli selja taga, siis kaua seal olla ei jaksanud ja tulime tagasi koju. Nüüd istun teki sees oma voodis ja loen armsaid sünnipäevaõnnitlusi. 🙂 Eriti tore oli rääkida telefonis oma pere ja kallitega! Aitäh kõigile, kes mind meeles pidasid! 🙂

Kõige armsam üllatus Eestist!

Categories: Lake Grace, Perth | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: