AussiJobs

Teisipäeva hommikul saime lõpuks õigel ajal voodist välja ja suundusime AussiJobs’i tööbüroosse. Jõudsime sinna umbes 10:15 ja juba ulatus järjekord uksest välja tänavale. Õnneks saime veel viimased ootekohad koridoris, mis tähendas, et saime vaibal istuda. 😀 Järjekorras nägime ka Kirket ja Tiinat.

Järjekord AussiJobs’i ukse taga

Algul tundus see olukord päris masendav, kuid 10:30 tehti kontori uksed lahti ja saime minna sisse edasi ootama. Kõigepealt hüüdis AussiJobs’i omanik, Anissa, välja uued vabad töökohad ja hakkas seejärel ükshaaval (või paarikaupa, kuidas keegi) intervjueerima juba eelnevalt seal büroos registreeritud inimesi. Kuna me olime seal uued näod, siis pidime samuti intervjuu läbima, enne kui kuhugi kandideerida saame. Me ei tahtnud kohapeal mitu tundi istuda ja oodata, seega panime oma nimed kirja, et peale lõunat tagasi minna.

AussiJobs’is olles saime sõnumi JobShop’ist, et hüppaksime läbi, kuna neil on meile tööd pakkuda. Nii siis sinna suundusimegi. JobShop’is ootas meid Sarah, kes pakkus tööd ühes pubis 350 km Perthist põhja poole, linnakeses nimega Morawa. Tööd pakuti kahele ettekandjale, toit ja elamine tasuta. Kuna tegu oli alles esimese pakkumisega, siis võtsime natuke mõtlemisaega, et kaaluda teisi võimalusi ning näha ära, mida AussiJobs’is pakutakse. Lisaks meeldis meile AussiJobs veidi rohkem, sest vaatamata pikkadele järjekordadele ja ootamisele, on seal väga mõnus ja meeldiv personaalne lähenemine igasse backpacker’isse (st. seljakotirändurisse).

Kuna ilm oli taas vihmane, siis tegime tiiru sinise CAT bussiga ja käisime sushit söömas. Esimene positiivne väljas söömise kogemus Perthis! 10$ eest saime kõhud NII täis. 🙂

AussiJobs’i naastes avastasime, et rahvast oli seal kordades vähem, kui hommikul ja küllaltki kiiresti saime AussiJobs’i teise töötaja, Nina, jutule. (Seal kokku vist kaks töötajat ongi, sellest ka järjekorrad.) Ta pani meie andmed ja eelneva töökogemuse kirja ning kiitis meie suurepärast inglise keele oskust. 😀 Ta uuris, kas oleme enne Austraalias või kuskil mujal välismaal elanud, et inglise keel nii hästi suus on. Kui kuulis, et meil on bakalaureusekraad inglise keeles, siis ütles, et meie tööle saamisega ei tohiks mingit probleemi olla, eriti kui soovime alustada country pub’ist (st. pubides väljaspool suurlinnu), kuna nendes tavaliselt suuri eelneva kogemuse nõudmisi pole. Pigem proovis ta leida kohta, mis meile hästi sobiks ja meeldiks. Nii jäigi jutt, et lähme tagasi kolmapäeval kell 12:00, kui hüütakse uued töökohad välja ja vaatame, mis ta meile leidnud on. (JobShop’i tööd me seega vastu ei võtnud.)
Igatahes on tunne väga positiivne ja vähemalt hetkel tundub, et töö leidmisega probleemi ei tohiks olla. 🙂

P.S. Täna nädal aega tagasi jõudsime Austraaliasse. Kui aus olla, siis erilist ahvivaimustust sellest riigist veel pole 😛 – muidugi, inimesed on super sõbralikud , avatud ja toredad ning Perth on väga ilus linn. Ilmselt on üks põhjus selles, et saame Pauli juures olla nagu omas kodus ja oleme oma pisikeses rutiinis siin. Seetõttu tahakski juba tööle saada ja näha ehtsat Austraaliat ning saada uusi tutvusi. 🙂

Categories: Perth | Lisa kommentaar

Navigeerimine

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: